... on 55,5 cm pikk ja kaalub 4,6 kilo millegagi. Põhitegevusteks on endiselt söömine ja magamine. Päev-päevalt on rohkem mängutuju ka. Endine lemmik on voodikarussell ning ära ei ütle ka mängutekil ja beebitoolis sahmerdamisest.
Blogi on unarusse jäänud, sest päris ausalt: aega selleks pole üldse. Eriti aasta teine pool on olnud erakordselt askeldusterohke. Javi käib tööl, mina ise ka, lapsed täisajaga lasteaias. Juba selline tavaline argipäev võtab lõviosa päevast. Sel sügisel, lootuses, et Javi töö siiski jätkub, alustasime ka kaua viibinud oma kodu projektiga. Kuna meie krunt on kõike muud kui tühi ja sile, siis viis selle metsast puhtaks tegemine Javil kõik nädalalõpud alates augustist kuni oktoobri lõpuni välja. Mis omakorda tähendas seda, et nädalalõppudel olin suure osa ajast üksikema. Sekka mõned päevad, kui ma ise käisin krunti tuhandetest kuuse-, kase-, ja männiokstest lagedaks tassimas. Ma olen kuuski seeläbi lausa jälestama hakanud. Ühesõnaga metsik töö. Uue aasta alguses saan loodetavasti postitada pildi, kus maja väljastpoolt juba maja meenutab. Samas ise ma ei peagi seda majaprojekti enda seisukohalt kõige olulisemaks muudatuseks elus. Võibolla siis, kui maja lõpuks tõesti valmis ja me lin...
Meil on olnud mõnus soe ja värviline sügis, justnagu Eestiski. Pea seegi enam on, kui lehed langevad maha ja siis kulgeb elu selles igaveses rütmis, et ootame esimese lume mahatulekut, siis jõule. Läheb tükk maad, enne kui päike ja valgus hakkavad vähehaaval talvest läbi murdma ja saame ehk veebruaris särava krõbiseva lumega kirkad talvepäevad. Mis on jällegi tore ootus omaette. Aga sel talvel on meil lisaks veel midagi erakordset oodata... veebruari lõpus sünnib siia ilma väike ime. Meie päris enda oma :) Täna käisime teises ultrahelis ja nüüd on juba kindel tunne see avalikult välja öelda :)
Meie! Sest kui sa oled täpselt 1456 päeva (5 päeva vähem kui 4 aastat) tööd otsinud, siis on tunne, et see, mis nüüd juhtus, on universumi kingitus. Mitte ainult Javile, vaid koge meie perele. Loomulikult ei ole see teenimatult sülle sadanud kingitus, eriti arvestades ilmselt sadu läbi loetud töökuulutusi ja välja saadetud CVsid, üle kahe aasta väldanud koolitusi, tasuta tööpraktikaid, kümneid intervjuusid, kus ka peale mitme vooru läbimist on ikka leitud keegi, kellel on rohkem kogemust... Lootus ja lootusetus, mis on aina käinud käsikäes. See tunne, et mida sa ka ei teeks, ikka jooksed vastu seina. Need kulmukergitused ja mõeldud, kuid ütlemata jäänud sõnad, kui sa püüad inimestele rääkida oma situatsioonist ja keegi ei suuda uskuda, et oled alati andnud endast maksimumi, et sellest olukorrast välja tulla, mitte aga soovinud selles situatsioonis elada. Need, kes lõpuni mõistavad, on või on olnud ise samas situatsioonis. Teistel polegi võimalik mõista. Elu, mis pole aastaid saanud kul...
Comments