Ja mõned pildid, mis jäävad meenutamaks esimest emadepäevajalutuskäiku Suolijärvi ääres. Kevad tuleb visalt, aga tuleb!

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Askelduste aasta

Blogi on unarusse jäänud, sest päris ausalt: aega selleks pole üldse. Eriti aasta teine pool on olnud erakordselt askeldusterohke. Javi käib tööl, mina ise ka, lapsed täisajaga lasteaias. Juba selline tavaline argipäev võtab lõviosa päevast. Sel sügisel, lootuses, et Javi töö siiski jätkub, alustasime ka kaua viibinud oma kodu projektiga. Kuna meie krunt on kõike muud kui tühi ja sile, siis viis selle metsast puhtaks tegemine Javil kõik nädalalõpud alates augustist kuni oktoobri lõpuni välja. Mis omakorda tähendas seda, et nädalalõppudel olin suure osa ajast üksikema. Sekka mõned päevad, kui ma ise käisin krunti tuhandetest kuuse-, kase-, ja männiokstest lagedaks tassimas. Ma olen kuuski seeläbi lausa jälestama hakanud. Ühesõnaga metsik töö. Uue aasta alguses saan loodetavasti postitada pildi, kus maja väljastpoolt juba maja meenutab. Samas ise ma ei peagi seda majaprojekti enda seisukohalt kõige olulisemaks muudatuseks elus. Võibolla siis, kui maja lõpuks tõesti valmis ja me lin...
Read more

Veebruari lõpu ime

Meil on olnud mõnus soe ja värviline sügis, justnagu Eestiski. Pea seegi enam on, kui lehed langevad maha ja siis kulgeb elu selles igaveses rütmis, et ootame esimese lume mahatulekut, siis jõule. Läheb tükk maad, enne kui päike ja valgus hakkavad vähehaaval talvest läbi murdma ja saame ehk veebruaris särava krõbiseva lumega kirkad talvepäevad. Mis on jällegi tore ootus omaette. Aga sel talvel on meil lisaks veel midagi erakordset oodata... veebruari lõpus sünnib siia ilma väike ime. Meie päris enda oma :) Täna käisime teises ultrahelis ja nüüd on juba kindel tunne see avalikult välja öelda :)
Read more

North Stradbroke ja vene laensõnad

Image
Lana ja Alex kutsusid meid endaga kaas North Stradbroke'i saarele. Olime pikki kuid mõelnud seal ära käia, kuid ikka oli ettevõtmine ühel või teisel põhjusel ära jäänud. Eelkõige seetõttu, et North Stradbroke nagu enamus Queenslandi (ja ilmselt kogu Austraalia) saari ja rahvusparke on jalamehele kas üldse kättesaamatud või siis suhteliselt ebamugavad kohad külastamiseks. Tihtilugu pole tavalisest sõiduautostki kasu, sest mõnusaimad kohad on sillutamata ja suhteliselt metsikute teede taga, mida ületab vaid neljarattaveolisega. Samas tasub silmas pidada, et ka lihtsalt neljarattaveolise sõiduki omamisest veel ei piisa, kogu lõbu on kättesaadav neile, kes lunastavad spetsiaalse loa neljarattalisega rahvusparkides liikumiseks. Praam Brisbane'i idapoolseimast otsast saarele väljus kell 6 hommikul, nii et ärkamine oli kaugelt enne kukke ja koitu. Sadamas saime kokku kogu reisiseltskonnaga. Lisaks Alexile (Sergei nr 1) ja Lanale veel 2 Sergeid, Olga, 2 Mašat (üks pisike), Arina (veidi...
Read more