Vihmade jumal on meiega

Aprilli keskpaik, sõidame ära Indiasse - tuuline ja vahel sajab. Mai algupool, tagasi Soomes, aga äraoldud ligi 20 päeva jooksul pole mitte midagi muutunud - külm, tuuline, vaevalt rohetab, sajab. Juunis lõpuks naeratas meile päike, jaanipäeva elasime rattal üle piiskagi vihma saamata, kuigi just rannailmalikult soe veel polnud. Peale jaanipäeva - sadu, sadu, sadu (päike tuli korraks oma täies hiilguses välja 3. juulil, seda me mäletan!), juuli ülekaalukalt samas vaimus. Vähemalt ei mäleta päevagi, kus hommikust õhtuni oleks võinud pilvitut taevast nautida ja kordki kodust välja minnes oleks täiesti kuivaks jäänud (kui kõrvale jätta see, et eelmisel nädalal Eestis oli meil üksjagu õnne). Hehe, ootan põnevusega teisipäeva varahommikut, kui nii kl 5 juba tuleb kodust rattaga startida, et Turu rongile jõuda. Ma vist jätan siis targu juba duši all käimata. No milleks vett raisata, kui ilmagi saab?! Ülalolev graafik võtab kokku nii mõneski maailma paigas sellise tavalise talveilma. Neljapäeva hommik vaheldusrikkaks erandiks.