Allergia + nõgestõbi = õudus kuubis (vol 1)
Kes oleks võinud
arvata, et mul tuleb ühel päeval hakata allergiakroonikat kirjutama, aga nüüd
on see siis käes. Meie elus on viimane nädal ja natuke päevi pealegi päris
erakordne periood olnud. Ei saa just igapäevaseks nimetada olukorda, kus 8
päeva jooksul on 4 korda arsti juures käidud, kusjuures viimane kord neist
erakorralises. Aga kõigepealt algusest.
Juba paar nädalat
tagasi (kuskil mai alguspäevadest alates) olin märganud, et Axelil on silma
sisenurkades kahtlast punetust. Kuna asi oli stabiilne, siis arsti juurde kohe
tõttama ei hakanud, lihtsalt jälgisin kõrvalt, mis suunas see asi areneb.
Eelmisel
kolmapäeval (8. mail) ärkas Axel kõvasti turses silmadega ning otsustasin arsti
juurde minna. Kuna mulle tundus, et silmad olid ka veidi rähmased, siis
kahtlustas arst esialgu silmapõletikku, kuigi jäi ka võimalus, et tegu võib olla
allergiaga. Kirjutati välja antibiootilised silmatilgad. Panin talle hoolsalt
silmatilku ja paistis, et silmad muutusidki paremaks. Pühapäeva hommikul
paistis, et olemegi hädast lahti saanud. Pühapäeva õhtul aga olid silmad
hullemini turses, kui päris alguses.
Siis esmaspäeval (12.
mail) uuesti arstile ja seekord saime soovituse hakata andma allergiarohtu (Zyrteci
siirup) ning vajadusel ka allergia puhul mõeldud silmatilku. Sain Zyrtecit anda
vaevalt 2 või 3 doosi, kui Axeli nahale tekkis lööve. Esialgu sellised
nõgesekõrvetust meenutavad kuplad. Asi oli kahtlane ja läksime kolmapäeval kohe
uuesti arstile.
Nüüd soovitati,
et võtaksime Zyrtecti mõneks päevaks käigust, et aru saada, ega Axel äkki
hoopis allergiaravimile ülitundlik pole. Soovituseks jäi määrida ihule paar
korda päevas Hydrokortesoni kreemi ning vajadusel kasutada edasi silmatilku. Sellel
käigul polnud aga mingit tulemust. Täna (15. mai) hommikul oli Axeli ihul
mustmiljon punast laiku ja natuke vähem neid nõgesekõrvetuse kuplaid
meenutavaid ville. Saatsin Axeli siiski lasteaeda, lootes et õhtuks on Hydrokorteson
ometigi mõjuma hakanud.
Kui koju jõudsin,
kirjeldes Javi õudusega, kui jube oli olnud Axeli nägu, kui ta poisile
lasteaeda järgi läks. Silmad täiesti turses ja põsed samamoodi. Olime ka juba
paaril eelneval päeval tähele pannud, et õues olles reageeris Axeli nägu
millelegi seal välisõhus väga ägedalt. Põsed muutusid punakaslillaks ja
silmalaud tursusid üles.
Mulle tundus see
asi ikka juba väga kahtlane ja muidugi oli mure ka suur. Olin päeval igaks
juhuks ka Eesti perearsti nõuandetelefonile helistanud, et mingisugust teist
arvamust saada. Seal öeldi küll, et puhtalt kirjelduse järgi last nägemata nad
diagnoosi panna ei saa, kuid sellise lööbe põhjuseks võib olla mingi varasema
haigusega (nt nohu, köha) seotud kehas olev viirus, mis nüüd koos allergiaga
sellise paha kombinatsiooni annab. Otsustasin siis arsti aja broneerimise
numbrile helistada ning homseks uue aja kinni panna. Kui ma jõudsin telefoni
otsas oma seletuses selleni, et lapsel on äge lööve ka näol, öeldi mulle, et
sellisel puhul tuleb kohe minna Acutasse erakorralise arsti juurde (st traumapunkti).
Allergiline lööve näol ja kaelal võib tipneda sellega, et lapsel tekivad
hingamisraskused. Seega päris riskantne situatsioon. Esialgu me küll
otsustasime, et ootame ikka homseni ja ei hakka traumapunkti minema (eriti olles
kuulnud teiste praktikat ja ka legende sellest, et ooteajad seal võivad kesta
oma 4 tundigi), seda enam, et Axeli näoturse hakkas toas olles kiiresti
taanduma, kuid mulle keelduti telefoni teel homseks arstiaega broneerimast,
sest kindel instruktsioon on, et see (lööve näol) on erakorraline situatsioon,
mille puhul tuleb pöörduda viivitamatult traumapunkti. Telefonivalves olev õde
endale seda riski ei võta, et sulle rutiinselt lihtsalt perearsti aja määrab.
Comments