Nõgestõbi (vol 2)

Hommikul ärkas Axel päris ilusa näonahaga ning kehal ei märganud ma mitte ühtegi uut villi. Keha oli küll endiselt õrnalt punakaslillaka tooniga laike täis, kuid need olid muutunud märksa tagasihoidlikemateks kui eelmistel päevadel. Jäi mulje, et miski selles valemis Zyrtec+Hydrokortison seespidiselt + paksult kreemi välispidiselt (õhtul ei pannud ma siiski mitte Hydrokortisoni kreemi, vaid Aqualani emulsioonsalvi, mida soovitati Hydrokortisoni kreemiga vaheldumisi panna) + silmatilgad toimis. Õnneks on Zyrteci siirup päris meeldiva maitsega, nii et Axel on soostunud seda võtma. Ainus tingimus, et enne peab Tita (tema nukk) seda võtma. Esialgu kratsisin küll kuklalt, et kuidas ma selle Hydrokortisoni tableti Axelile sisse söödan (maitsesin ise ja see oli vastikult kibe). Lõin lihahaamriga pulbriks ja puistasin lusikatäie Zyrteci siirupi sisse ise hinge kinni hoides, et Axel pettusest aru ei saaks. Ei saanud. Ilmselt nii ei tohiks, et kaks rohtu niimoodi süüdimatult kokku segada ja koos manustada, kuid muud võimalust ma eriti ei näe, et need mõlemad talle kindlalt sisse saada. Riskime. Viisin ta hommikul lasteaeda ja palusin seal teda võimalusel mitte kauaks õue lasta. Samas tean, et hommikul on see ehk veel kuidagi võimalik, kui nad kahes grupis õues käivad, kuid õhtul tuleb tõenäoliselt lihtsalt ise varem talle järele minna. Õnneks täna sajab vihma ning õietolmu peaks õhus vähem olema.

Iris käis täna esimest korda lasteaia siseruumides. Kuna Axel on mitmekeelne laps, siis pidime kasvatajaga natuke rääkima Axeli soome keele arengust ja õppimiseesmärkidest. Parajasti sätitigi lapsi õue minema ning niikaua kui me kasvataja vabanemist ootasime, oli Iris lasteaia kõige suurem staar. Ega tal kahju ka ei olnud: lasi oma kõige armsamal naeratusel särada, kui pisikesed tüdrukud ja poisid teda imetlesid :)