Tõetund on käes

Juhtus nii, et Javi sai töö kohta vastuse täna. Loomulikult eitava. Rõõmustavat on kogu asjas nii palju, et Javi kutsuti vastuse teatamiseks bossi (või õigupoolest selle, kelles oleks boss võinud saada) vastuvõtule, kuigi poleks olnud mingi üllatus, kui asi oleks lahendatud lihtsalt lakoonilise emailiga stiilis "Ei ostunud valituks, sest otsustasime kogenuma kandidaadi kasuks". Nagu juba palju kordi oli juhtunud. Suusõnaline vestlus jäi muidugi samamoodi lühikeseks ja kuivaks, selgus, et leiti sobivam, kogenum inimene. Ei selgunud, milles täpselt Javi alla jäi. Javi siiski küsis, kelle kasuks siis otsustati. Naisinimene IHAst, Javi endisest töökohast :) Pilk selle naise LinkedInis olevasse CVsse ei jäta just palju ruumi uskumaks, et tegemist oleks Javist pädevama inimesega. Uus töötaja pidi järgmisel nädalal juba tööpostile asuma, nii et Javil jääb "meeldiv" võimalus talle ka tere öelda ;) Eks Javil on ikka okas südames, et tema kuue kuu tasuta töö panust sellesse firmasse ja suurepärast tagasisidet töölepinguga ei hinnatud. Pole midagi teha, jääb mõru tunne, et asja otsustas lõpuks ikkagi kas rahvus või keel, soome keel. Need oleks veel kuidagi aktsepteeritavad põhjused. Hoidku selle eest, et mitte tutvus või sugulus. Lõppkokkuvõttes ju vahet pole, mille poolest teda Javile eelistati, sest töökoht on läinud ja ilma tööta meie edasisel punnitamisel siin Soomes erilist mõtet ei ole.

Nii et täna joome veini Hispaania terviseks. Millal täpselt läheme, seda veel ei tea. Võtame rahulikult, ei kiirusta. C'est la vie!