Tuleb välja, et massaaž võib ka kurja teha!
Ma olen suur massaažifänn ja olen oma elus päris paljude erinevate inimeste käte all end mudida lasknud. Kuna ma pole tehnikate alal üldse mingi ekspert, siis otsustan ma massaaži headuse üle selle järgi, kas mu keha ja hing selle järel nurruvad või mitte. Olen alati suuremal või vähemal määral oma massaažikogemusega rahule jäänud. Eriti fantastilise kogemuse olen saanud Rakveres Hea Tunde Toas. Seal oli kõik i-täpini paigas, et elamust saada. Ja siis muidugi shiatsu! Poolteist või koguni paar aastat tagasi sattusin ma täiesti juhuslikult shiatsu massaaži ja see, mida ma kogesin, oli väga teistmoodi (kui klassikaline massaaž). Ma arvan, et see on väga minu asi. Käisin seal õige mitu korda, aga siis jäin Irist ootama ja rasedana pole shiatsu soovitatav.
Nüüd, sügisel, jõudis jälle kätte aeg, kus mu keha hakkas massaaži järele lausa karjuma. Kahjuks on aga kahe lapse kõrvalt massaažiseanssideks võimaluse leidmine keeruline ja ega raha ka praegu just loopida pole. Nii otsustasin kasutada võimalust ja käia mõned korrad massaažikoolis õpilaste käte all. Olen niimoodi aru saanud, et selles koolis spetsialiseerutakse spordimassaažile, seega eeldasin üsna tugevaid klassikalisi võtteid. Käisin esimesele 45-minutilisel seansil ja jäin suhteliselt rahule. Noormehe võtted olid üsna tugevad, valu piiril, aga ma sain sellest oma ülaseljavaludele leevendust. Pealegi ma olen massaaži koha pealt üsna kõrge valulävega ja kui mul on kindlus, et valu teeb lõpuks head, siis ma kannatan. Teisel korral sattusin ühe tüdruku juurde. Mul oli ka kohati valus, aga peamiselt magus-valus, ja peale massaaži oli tunne, et mul oli sellest abi. Kolmandal korral läksin suurte ootustega, et seekord peaks tulemus veelgi parem olema, sest oletasin, et vähehaaval käiakse kõik mu valukolded läbi. Nagu ka varem, hoiatas seegi massöör, et kui on valus, siis ma annaksin sellest märku. Jumala eest, nii tugevat mudimist pole minu vaesed ülaselja-, õla- ja kaelalihased küll veel näinud. Paar korda ütlesin, et nüüd mindi üle muu valulävi, aga sellest polnud pikalt kasu. Ikka muutus haare liiga tugevaks. Lõpuks ma lihtsalt kannatasin hambad ristis ära, lootes, et ehk annab see siiski massaažijärgselt positiivse efekti. Aga võta näpust - valu ei lahtunud ei massaaži järel, sama päeva õhtuks ega ka järgnevateks päevadeks. Täna on kolmas massaažijärgne päev ja mul on ikka veel valus. Sellele lisaks on mul kaks päeva olnud piinavad peavalud. Ma ei saa muidugi oma sagedasti esinevate peavalude taustal mürki võtta, et need peavalud on massaažist tingitud, aga ilmselt ikkagi on. On kuidagi kohutavalt petetud olemine, sest selle asemel, et oma investeeritud aja ja raha eest positiivset tervendavat kogemust saada, sain mina hoopis kannatused. Midagi sellist pole ju kunagi varem juhtunud. Järgmiseks reedeks on mul samas kohas veel neljaski massaažiseanss broneeritud ja ma olen kahevahel, mida teha. Sest ma kardan. Kuidas ma võin kindel olla, et mind seal lõplikult ei sandistata?
Otsin alternatiive. Otsin seda OMA massööri.
Nüüd, sügisel, jõudis jälle kätte aeg, kus mu keha hakkas massaaži järele lausa karjuma. Kahjuks on aga kahe lapse kõrvalt massaažiseanssideks võimaluse leidmine keeruline ja ega raha ka praegu just loopida pole. Nii otsustasin kasutada võimalust ja käia mõned korrad massaažikoolis õpilaste käte all. Olen niimoodi aru saanud, et selles koolis spetsialiseerutakse spordimassaažile, seega eeldasin üsna tugevaid klassikalisi võtteid. Käisin esimesele 45-minutilisel seansil ja jäin suhteliselt rahule. Noormehe võtted olid üsna tugevad, valu piiril, aga ma sain sellest oma ülaseljavaludele leevendust. Pealegi ma olen massaaži koha pealt üsna kõrge valulävega ja kui mul on kindlus, et valu teeb lõpuks head, siis ma kannatan. Teisel korral sattusin ühe tüdruku juurde. Mul oli ka kohati valus, aga peamiselt magus-valus, ja peale massaaži oli tunne, et mul oli sellest abi. Kolmandal korral läksin suurte ootustega, et seekord peaks tulemus veelgi parem olema, sest oletasin, et vähehaaval käiakse kõik mu valukolded läbi. Nagu ka varem, hoiatas seegi massöör, et kui on valus, siis ma annaksin sellest märku. Jumala eest, nii tugevat mudimist pole minu vaesed ülaselja-, õla- ja kaelalihased küll veel näinud. Paar korda ütlesin, et nüüd mindi üle muu valulävi, aga sellest polnud pikalt kasu. Ikka muutus haare liiga tugevaks. Lõpuks ma lihtsalt kannatasin hambad ristis ära, lootes, et ehk annab see siiski massaažijärgselt positiivse efekti. Aga võta näpust - valu ei lahtunud ei massaaži järel, sama päeva õhtuks ega ka järgnevateks päevadeks. Täna on kolmas massaažijärgne päev ja mul on ikka veel valus. Sellele lisaks on mul kaks päeva olnud piinavad peavalud. Ma ei saa muidugi oma sagedasti esinevate peavalude taustal mürki võtta, et need peavalud on massaažist tingitud, aga ilmselt ikkagi on. On kuidagi kohutavalt petetud olemine, sest selle asemel, et oma investeeritud aja ja raha eest positiivset tervendavat kogemust saada, sain mina hoopis kannatused. Midagi sellist pole ju kunagi varem juhtunud. Järgmiseks reedeks on mul samas kohas veel neljaski massaažiseanss broneeritud ja ma olen kahevahel, mida teha. Sest ma kardan. Kuidas ma võin kindel olla, et mind seal lõplikult ei sandistata?
Otsin alternatiive. Otsin seda OMA massööri.
Comments