Tänase päeva päikesekiirt püüdmas

Need, kes mind paremini tunnevad, teavad, mida tähendab poksivalmis Jaanika :) Mõnel päeval ärkan üles ja kohe tunnen sisemist survet kellegagi poksida. Alati polegi põhjust vaja, või siis ikka on, aga see põhjus võib näida stiililt midagi nagu „aed ja aiaauk”. Noh muidugi, meditsiinilises mõttes on tegemist ikka stressi väljundiga. Näiteks täna. Läksin tööle. Meie kuubik oli tühi. Alustasin tööpäeva muretus üksinduses. Mingil hetkel saabus Cvetomir, me noor bulgaaria diplomaat, kes kunagi kärbselegi liiga ei tee ja tema käekäigust huvitundjale absoluutkindlalt teatab „Thanks for asking, I’m always okey.” (Tänan küsimast, minu käsi käib alati hästi) Noh, kahjuks tegi ta saatusliku vea ja küsis selle lausekese minult. Vastuseks sai kuulda terve monoloogi Victoria ülikooli idiootsetest standarditest (ebaõiglus eks), meie ülikooli välissuhete osakonna ebakompetentsetest (minu hävitav hinnang) töötajatest, TOEFL testi absurdsusest ja ebainimlikest tingimustest (pange tähele, selle osas puu

Pushisin Mikikot niipalju, et ta mulle 24.-27. aprilli talvepuhkuseks ära lubas! Nüüd siis veeretame gigantseid plaane, mis selle sülle kukkunud ootamatult pika puhkusega (paneks ikka kuni 1. maini välja, see on teisip ja nagunii vaba, ja vahepeale jäävast esmaspäevast me ei hooli, eks) peale hakata. Päris õhulosse ei ehitaks, teades, et meil nendega õnne pole olnud, kuid midagi toredat ja võõrsil teeme ikka vast. Ohh, aga sinna on veel pea 3 kuud! Ja see siis oligi ainus asi, mille ma sel vabal päeval korraldada jõudsin. Vaatamata hommikusele tõsikindlale teadmisele, et terve pikk vaba päev on ees. Peaks... ... oma magistritööle nö promo tegema ja need inimesed leidma, keda ma ühel heal päeval (see peaks küll lähituleviks olema) intervjueerima hakkan.... ... peaks Kanada vahetuse jaoks hulga pabereid korda ajama, ja eriti, mis saab sest neetud TOEFL testist?... ... peaks need 2 viimast esseevõlga ometi likvideerima, aga jumal taevas ka näeb, kui ükskõik on mul hetkel (või kas oleks so