Tänase päeva päikesekiirt püüdmas

Lapsed kasvavad. Iris kaalub ligi 8 kilo ja kannab riideid suuruses 68, Axeli puhul nägin kaalul esmakordselt numbrit 12. Ma arvasin, et ta ei kasva 11 millegagist mitte iialgi välja, aga näed sa - eksisin. Axelil on kapp täis riideid suuruses 86, vähehaaval liigume 92 poole. Irise puhul jälgime päev päeva kaupa füüsilisi edusamme, Axeli puhul verbaalseid. Iris on viimase kuu jooksul saanud selgeks kindla istumise ja kibekiire roomamise. Eile märkasin esimest korda, et ta üritas edasi liikuda ka põlvede peal, käputades. Ennast püsti ajama pole veel hakanud. Ahjaa - verbaalsest küljest võib aimata ka sõnu "aitäh", "mäm-mäm" ja vist ka "emme". Võrdlen neid kahte ja mõtlen, et küll nende väikestega on kerge (või äkki on Irisega kerge, aga Axeliga polnud seda ka siis, kui ta alla 10-kuune oli?). Kui endiselt katkendlikud ööd (sest me pole ikka veel nii kaugele jõudnud, et Iris kogu öö ja rinnapiimata oma voodis magaks) välja arvata, siis on temaga puhas lu

Kui nüüd kedagi huvitab, siis ma teenisin kasutatud asjade müügist 155 eurot (käive oli 307 eurot, kuid sellest laudade rent ning hinnakleepsud maha). Arvestades seda, et kogu müügiprotsess kahes kohas kestis umbes kuu aega ning sellega oli igavesti palju jamamist, eelkõige aja- ja natuke ka sõidukulu, siis raske öeldagi, kas see kõik tasus ennast ära. 155 eurot pole iseenesest raha, mis mööda külgi alla jookseks. Ma sain endale selle eest näiteks uue telefoni osta, ligi kolmandik jäi veel ülegi. Teisalt aga tean, et saadud summa tuli kokku peamiselt mõne üksiku hinnalisema eseme müügist, kui neid poleks olnud, oleksin ma peale laudade rendi eest maksmist sisuliselt kahjumissegi jääda. Fakt on see, et müügiperiood venis pikaks ning palju asju sai müüdud 50% soodustusega, mistõttu tulu jäi väikeseks. Ega ma seda asja uuesti kordama küll ei hakkaks. Kõik see esemete hindamine ja märgistamine, kohale vedamine, üles riputamine ning siis ülepäeviti kohal käimine ja müügilaua korrastamin