Tänase päeva päikesekiirt püüdmas

Kui muidu on seesuguste teemade lahkamise puhul mulje, et poolkirjaoskamatud kommijad lahmivad seal ajaviiteks, siis seekordsed mõtteavaldused viitavad sellele, et teema põleb ereda leegiga ka meie sõnaseadjama ehk siis äkki ka mõtlemisvõimelisema kommenteerija jaoks... EPL, 29.06.2007, Raivo Vetik "Kas sõda või rahu?" ( http://www.epl.ee/arvamus/391429 ) -> ( http://www.epl.ee/?arvamus=391429&kommentaarid=0 ) EPL, 29.06.2007, Mart Rannut "Sotsiaalteadlaste arvamustest" ( http://www.epl.ee/arvamus/391430 ) -> ( http://www.epl.ee/?arvamus=391430&kommentaarid=0 ) Mul on huvitav ja kurb ja naljakas ja halenaljakas. Ka alul soliidsed kaotavad pikapeale oma närvi ja hakkavad üksteise pihta lehmakooke loopima. Kui analüütiliselt ei anna vastasele midagi selgeks teha, siis jah, mis muud jääb üle, kui täheldada, et jah, sul endal, vastaskommijal, on tegelikult kole molu ja üldse oled sa üks kompleksides ajukääbik. Ma lähen ka iseenda peale närvi, sest need pr

Lugesin just äsja EPL-i artiklit rahvastikuministribüroo poolt tellitud uurimusest “Eesti ühiskonna integratsiooni võimalustest peale pronksööd” ( http://www.epl.ee/uudised/391258 ). Ootan kannatamatult, et uurimuse täisteksti lugeda. Praegu aga tekitavad miskipärast õudust kommentaarid ( http://www.epl.ee/?uudised=391258&kommentaarid= 0), mida on ajavahemikus 17:21-23:41 tekkinud juba 202... Mis oleks veel säravam tunnistus Eesti rahvast vahtuajavaimast teemast täna ja Eestimaal???

Öeldakse küll, et Soomes on viis aastaaega, viimane neist punakuldne ruska (looduse sügisene värviküllus, kuldne sügis) Lapimaal augusti lõpus-septembri alguses, mis peaks siinsesse ellu parasjagu vaheldusrikkust tooma... kuid kui mitu korda olen ma end sel aastal tabanud aknast välja vaadates mõtlemast, et huvitav, mis aastaajas me siis lõpuks oleme? Näiteks täna, kui meil on suvise leitsaku asemel vaevalt 14 kraadi, mille koha pealt on isegi tunne, et termomeeter liialdab, kõik on vastikult niiske ja sombune. Minu mälu järgi oli see ühtlaselt hall olustik siin ka märtsi- ja detsembrikuus... Tõstan oma meeleolu sellega, et lehitsen Kanada reisijuhte ja kujutlen ennast ära sinna - kuhugi, kus kõik peaks olema ilusam, värvilisem, parem... Oo, British Columbia! Oo, Rocky Mountains, Calagary mäestikud, rahvuspargid, mägijärved, joad, liustikud, Vancouver, Victoria... Tore on unustada ära see pisike fakt, et eks ma lähen sinna maailma äärele, 16 lennutunni kaugusele, eelkõige ikka selleks

Nüüd on meil Javiga mõlemil korralik varustus rattamatkaks. Niisiis, me ei nuta, kui ka sel suvel autot tagumiku alla ei saa - kimame rattaga ringi ja avastame Pirkanmaad. Augustis on ka Ahvenamaa rattamatk soolas. Tegime esimese 2,5-päevase soojendusmatka jaanipäeva puhul. Neljapäeval olime tööl, koju jõudes pakkisime matkavarustuse kokku, sõime korraliku õhtusöögi ja kell üheksa õhtul asusime teele. Esimeseks õhtuks oli nii soojenduse korras plaanis vaid 11 km - täpselt nii kaugel meie kodust asub lõkke- ja telkimisplats, kus on ka palkonnike, kus tasuta ööbida saab. Kuna päike oli veel kl 23 nii kõrgel nagu päise päeva ajal, siis polnud hilisest väljasõidust mingit matkatakistust. Järgmisel päeval võtsime suuna Valkeakoskile ja Pälkänele. Õiget teeotsa otsides sattusime esmalt nüüd pensionipõlve pidava noorusliku abielupaari koduõue. Saime jutu peale ja kohtumine tipnes sellega, et meile tehti kogu majapidamises, mille paar ise oma väikeste valgete kätega valmistanud oli, kui la

Sõitsin esmaspäeva hommikul juba kl 6.30 rongiga Narvast Tallinna (muuseas, oma 12 aastat pole selle rongiga sõitnud ja vahepeal pole mitte midagi muutunud!, niisiis jäävad mõned asjas Eestis lausa muutumatuks). Oli õnnestunud veel ühes intervjuus kokku leppida ja tegime selle ilusti ära. Siis käisin Rahvusraamatukogus virnast artiklitest paljundusi tegemas ja lõpuks helistasin, et kas homme tuleb see teine intervjuu või mitte. Selgus, et ei kuku välja. Olin ise ka üllatunud, kui hea meel mul selle ärajäämise pärast ühtäkki oli - nüüd ei olnud mingit teravat põhjust kauemaks Tallinna jääda. Oleks ju võinud muidugi sõbrannadele helistada, kokku saada, kellegi juures ka ööbida. Aga vot, polnud seekord tahtmist. Tormasin tuhatnelja sadamasse, mõeldes, et kui ometi saaks laeva ja koju, Tamperre. See sisemine tung koju saada oli meeletult suur. Olen oma intervjuudes ikka ja jälle küsinud inimeste kodu ja kodutunde kohta, kui nad Eesti ja Soome vahet reisivad. Minu meelest me oleme üleüldise

Täna oli tegelikult hea päev. Esmalt sellepärast, et ma sain tuttavaks Astridiga, kes on noor intelligentne ja südikas eesti naine. Ja teiseks - isegi kui see teile imelik tundub! - sellepärast, et minu vanaisa läks viimasele teekonnale. Ma mõtlen, et see on hea, et sa said viimaks minna - peale kümme aastat kestnud kannatusi, elu, mis polnud sulle elamist väärt. Seepärast, et haigena elamine ei tundunud sulle enam täisväärtuslik elu. Nüüd oled sa, tõsine, jonnakas ja äärmiselt töökas eesti mees, kes sa mind ja mu õdesid jaani-, herne- ja kapsaussiks tavatsesid kutsuda, teel sinna, kuhu minekut sa nii kannatamatult ootasid. Me oleme õnnelikud, et sa meil olemas olid. Me loodame, et sa oled nüüd seal, kus pole valu ja kust leiad rahu. Jääd meie mälestustes alati meiega! Head teed!

Kuulasin täna ETV hommikuprogrammi intervjuud rahvastikuminister Urve Paloga http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265223.php Mulle see õudselt meeldis! Mitte sellepärast, et ma 2008-2013 integratsiooniprogrammist jubedalt vaimustuses oleksin. Ausalt, ma pole veel jõudnud seda lugedagi. Vaimustusin hoopis rahvastikuministri isikust ja tema ellusuhtumisest käesoleval ajahetkel, kui ta on kõigest 1,5 kuud ametis olnud. Mulle meeldib see vastse poliitikasse suundunud naise siirus ja optimism. Mulle meeldib see, kuidas ta asjadest niiviisi räägib, et ta ise osaline on ja sellega oma ütlemiste eest vastutuse võtab. Mulle meeldib, et ta julgeb avaldada OMA arvamust, ka asjadest, milles tal võibolla veel päris kindlakskujunenud seisukohta ei ole. Mulle meeldivad tema spontaansed reageeringud, see, kuidas ta ammuli sui uut maailma avastab ja julgeb välja öelda, jah, sellest ma enne tõesti midagi ei teadnud, aga vot nüüd nägin, kuulsin, kogesin ja õppisin. Niimoodi, emotsionaalsena

Laupäeva hommikul kiusas päike niimoodi, et oli hoobilt selge - viimaks on suvi ka meie juurde jõudnud! Kohe oli otsustatud, et toas me seda päeva ei veeda. Tegime hoopis võileivad kaasa ja hüppasime ratta selga, et päev otsa mööda Tamperet ringi kihutada. Tamperele sai kagust põhjani ja kaugemalegi veel tiir peale tehtud. Javi rattal oli spidomeeter peal, nii et läbisime täpselt 70 km. Sõitsime ja ahmisime endasse seda rõõmu, et meil on siin nii mõnusad ja kõikjale ulatuvad jalgrattateed, väikesed rohelusse uppunud linnajaod, pargid ja järved, järved, järved... See on nii kummaline, kuidas suve, sooja ja valguse tulles kõik muutub. Mitte ainult, et ümberringi on kõik teine, vaid kogu mõttemaailm ja väärtushinnangud on ühtäkki ümber pööratud. Mõistad, et see siin on üks parimaid kohti elamiseks. Tunned, et nüüd pole vajadust mitte kuhugi minna, tamperelane võib täiuslikult õnnelik olla siin oma aias nokitsedes, sõpradega grillides ja järves sulistades. Järsku tunduvad mõttetud need tun