Verstapost
Meie väike susservusser sai vahepeal aastaseks. 20. veebruaril oli samasugune päikeseline päev, nagu aasta tagasi. Kui lõuna paiku mökkist Tamperre tagasi sõitsime, läks tee juhtumisi mööda TAYSi haiglast ning saime heldimusega meenutada, et näed, aasta tagasi... Päev-paar enne sünnipäeva hakkas Axel esimesi samme tegema ning päev pärast sünnipäeva jõudis umbes 10-sammulise jalutuskäiguni. Nii et sellise lakkamatu harjutamise ja kartmatuse peale kukkuda (ja kui kukubki, siis hops püsti ja julgelt edasi) on kindel, et ega nüüd enam mingit tagasiteed pole, algavad ekspeditsioonid korteri ühest otsast teise. Miimikat ja žeste on Axelil alati palju olnud, aga viimase nädala jooksul, kui on saanud hommikust õhtuni Hispaania vanaema imiteerida, on meie laps täielikuks klouniks muutunud. Nalja on kogu aeg nabani. Hambaid on suus kuus. Juukseid tuli jälle pügada, sest tuka alt ei näinud enam välja. Potti pole talle veel tutvustatud. Magab (reeglina, kuid mõningate eranditega) ilma rinnapiima s