Viimased peod, viimased äratundmised ja omaksvõtmised
Ühes sellega, et koolitöö ühele poole saab, käib nüüd kaasas ka see, et peetakse viimaseid pidusid ja jäetakse hüvasti. Esmalt oli vene tüdruku Svetlana sünnipäev/soolaleivapidu reedel. Muud rahvast sel mingil põhjusel polnudki, kui venelased ja kanadalased ning räägiti vene ja inglise keelt. Ja mingil huvitaval põhjusel olid kolmel inimesel seltskonnast Eestiga seoses positiivsed assotsiatsioonid - ühe vanaema oli eestlanna, teine oli kunagi eesti noormehesse armunud ja kolmas oli lihtsalt Eestis reisinud. Need on siis need sidemed, mis liidavad inimesi ühte ja teevad nad "omadeks" kaugel Kanadas :) Nostalgiat oli nii minul kui venelastel, kuna ohtralt sai kartulisalatit söödud ja White Russianit joodud. Ja siis see disko, kus ma sain aru, mis on slaavlaste tingimusteta kellegi omaks võtmise lahutamatu komponent. Kui sa oled seltskonnas "oma", siis on loomulik, et slaavi inimesed moodustavad kohe ühisrinde, kus blondil ja näiliselt üksikul tüdrukul nagu mina tantsu
