Tänase päeva päikesekiirt püüdmas

Ma ei saa kuidagi enda sees hoitud emotsioone, mis tekkisid ühe hiljuti peetud sünnipäeva käigus. Sünnipäev nagu sünnipäev ikka sünnipäevalapse, külaliste, alkoholi, kohvi ja tordiga. Sünnipäev kui selline on süüst täiesti puhas. Loo stsenaarium on lühidalt selline. Osatäitjad: kaks noormeest (kuumaverelised, hetkel vallalised, pandavad) ja 6-7 naist (soomlannad, nii vallalisi kui vallatuid, parameetrid varieeruvad). Pealtvaatajad: hulgaliselt. Eesmärk: seks käesoleval ööl. Vahendid: vahendeid valimata. Põhimote: sirgjoones on parem kui kaarega. Vahepealseid sündmusi ei hakka siin jutustama, läheb tüütuks kätte ära. Pealegi on loo sissejuhatuses kõik juba ära öeldud. Mis oli lõppvaatus? Üks noormeestest lahkus kahe õega. Lootuses eesmärk täita. Teine noormeestest avastas uue kõrvalise liini. Ülejäänud osatäitjad lahkusid kaotajatena. Nördinult. Pealtvaatajad ei teadnud, kas nutta või naerda. Lahkusid ka. Mitmesugused mõtted peas... Modernses maailmas on üheks märksõnaks võrdõiguslikkus

Ah et mida ma siis vahepeal teinud olen? Kui kõrvale jätta rutiinne täisajaga töötamine, hispaania keele loengud (mis kuidagi peale kuuajalist pausi edeneda ei taha) ja trenniskäimine, siis eriti palju muud ei jõuagi. Magistrikursuste algust olen põnevusega oodanud. Mõtlete, oota lollike, küll varsti vett ja vilet nägema hakkad. Nii mõtlen minagi :D Aga ikkagi on põnev! "Pullakahvit". Eelmisel esmaspäeval oli veel teinegi kursusekaaslastega kohtumine. Seekord ainult need, kelle peaaineks sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia. Seda kohtumist kutsuti "pullakahvit". Miks? Sest sõna otseses mõttes oli vabas õhustikus kohtumine, kus me koos õppejõududega (kõik millegipärast roosasse riietunud, istusid justkui teletupsud reas) kukleid mugistasime ja kohvi lürpisime. Sai pingevabalt mitmeid seiku arutatud. Näiteks kameruni noormehel oli mure, kuidas siinmail õppejõude kõnetada. Ütles, et Kameruni ülikoolis ei tuleks muud kõne alla, kui "Madam, ...". Selle peale ü

Peale pooleaastast vaheaega õpingute juurde tagasi. Seekord siis magistriõpingud. Täna hommikul oli esimene kohtumine kursusekaaslaste ja õppejõududega. Ootasin seda elevusega justkui esimest koolipäeva :) On ju ometi oluline, kes on mu kursusekaaslased. Ei teadnud midagi neist arvata. Oletasin siiski, et meid on ühtekokku mingi 20. Aga oli ainult 14!!! Oletasin, et vähemalt pooled on välismaalased ja pooled soomlased. Aga on koguni 9 soomlast ja ainult 5 välismaalast: mina, üks noormees Brasiiliast, teine Kamerunist, kolmas Iraanist ja viimane Inglismaalt. Ahjaa, siis on veel üks neiu, aga ta on tegelikult poolenisti soomlane, nii et ei lähe niivõrd arvesse ;) Veel pole aru saanud, mida see kooliskäimise fakt minu elu jaoks üldiselt tähendab. Eks siis näe, kui loengud ükskord algavad. Njah. Pidasin siiski paremaks oma bossi sellest teavitada, et ma nüüd keset päeva töö juurest sageli plehku pistan ja siis millalgi, kui normaalsed inimesed kodu poole hakkavad asutama, jälle kontorisse

Kes oleks seda võinud arvata!?

Javi on veel Madriidis. Täna toovad kuningad Baltasar, Melchor ja Gaspar (Los Reyes Magos) Hispaanias kingitusi. Legend räägib nii, et kui jeesuslaps oli 24. detsembril sündinud, siis levis üle maailma kuuldus sellest, et sündinud on eelmainituile lisaks neljas kuningas. Keegi ei teadnud, kus täpselt oli see aset leidnud, mis on uue kuninga nimi, päritolu või rass. Kuid kolm kuningat, kõik erinevatest maailmajagudest, asusid üheaegselt teele, et uus kuningas üles leida. Baltasar, must kuningas, asus Aafrikast teele kaamli seljas. Gaspar liikus hobusel Aasiast ja Melchor samuti hobusega Euroopast. See oli siis, kui Austraaliast ei teatud veel midagi ja Kolumbus (Cristobal Colon) polnud veel Ameerikat avastanud. Kõigil kolmel kuningal olid kaasas kingitused. Oli kuuldud sellest, et teed jeesuslapse juurde juhatab maagiline taevatäht... Mina aga olen üksinda Paawolas, kuulan meelepärast muusikat, naudin omaette olekut, mõtisklen möödunud ja alanud aasta üle. Olen õnnelik elatud aasta üle.