Tänase päeva päikesekiirt püüdmas

Mul on elutoa põrandal mitu suurt kasti ja kotti hilpe, millest ma tahan kirbukal lahti saada. Tegelikult pole need minu omad. Siia tuppa sattusid nad nii, et meie sõbrad kolisid kunagi Amsterdami ja nüüd selgus, et jäävad veel üsna kauaks sinna ning müüvad oma siinse korteri maha. Nii tekkis vajadus suurpuhastus teha ja kogu ebavajalikust tavaarist lahti saada. Hilpe Amsterdami ju ometigi ei hakka lennutama. Kuna neil endil polnud võimalik Tamperes pikemalt peatuda ja asjaga tegeleda, siis pakkusid mulle, et võta kätte ja vii kirbukale, teenistuse saad omale. Ma esialgu kahtlesin, kas tasub. Maksad nädala või paar laua eest, aga äkki jääd hoopis miinusesse? Sõbrad siis veensid, et igal juhul tasub vaeva ära. Kui lased hinnad hästi alla, läheb peaaegu kõik. Nendel olevat kogemust omajagu. Nii ma otsustasingi selle väljakutse vastu võtta. Ja siin ma siis istun nende hilpude keskel ja meeleheide tuleb peale. Miks, põrgu päralt, on inimestel nii palju riideid vaja? Mis meil, inimhingede

Viimaste nädalate suurim küsimus: kuidas leida endas üles õhin selle vastu, mis minus aastaid õhinat on tekitanud? Mul on kahe nädala pärast piirilinnas konverents, milleks tuleb valmistada ette ettekanne, ja mu pea on täiesti tühi. TÄIESTI. Seda siis selle tulemusel, et olen umbes 9 kuud lapse/lastega kodus olnud ning end tööelust täiesti välja rebinud. Tõe huvides tuleb küll mainida, et kevadsemestril osalesin ma siiski pedagoogikakursusel, millega seoses tegelesin ka akadeemiliste tekstidega, kuid doktoriuurimus on küll täiesti varjusurma langenud. Umbes samal ajal kaks aastat tagasi hakkasin ma end 7-kuuse Axeli kõrvalt juba mõneks tunniks tööle sättima. Javi oli sel ajal töötuna kodus ja käis vaid poole päeva kaupa keelekursustel. Tundus kõige loogilisem lahendus, et mina lähen osaajaga töiste tegemiste juurde, samal ajal kui isa on lapsega kodus. Olin Axeliga hommikupoolikud, siis tuli Javi kursuselt ja jäi Axeliga teiseks pooleks päevaks. Mis võiks olla lapsele turvalisem? Ma

Iris on nüüd 8-kuune. Pikkust 68,5 cm ja kaalu ligi 7,5 kg. Põrandal seljalt kõhule ja umber oma naba tiirutab nagu väike värten, aga istuma ega roomama veel ise ei tüki. Kuigi võib juba näha, et peput punnitab aga ülespoole ning miskitmoodi suudab ta end vajadusel põrandat mööda ka ühest toa otsast teise manööverdada. Nädala eest käis väike daam esimest korda saunas. Istus minuga koos saunalaval ja kannatas naeratus suul oma kümme minutit mõõdukat leili. Axel, muuseas, käis esimest korda saunas 5,5-kuusena, aga kuna see suvi oli kuum ja sauna me siin korteris paari kuu jooksul üldse ei kippunud, siis ei tekkinud Irisel varem võimalustki. Hambaid on preilil endiselt kaks, kuid lisatoidu söömine pole tema jaoks endiselt millekski eriti atraktiivseks osutunud. Mõned lusikad köögiviljapüreed, eriti just kartuli-suvikõrvitsa oma, nõustub siiski sööma või siis puuviljapüreed, riivitud pirni või teinekord magusamat putru. Ka toore porgandi, arbuusi, kurgi jms lutsutamine pakub mõneks ajaks h