Tänase päeva päikesekiirt püüdmas

Kui ma poleks väsimusest peaaegu kokku kukkumas, siis kirjutaksin sellest, kuidas üle pika-pika aja kohtusid kaugel vennasmaal leedukas ja eestlane ning peaaegu kuulutasid üksteisele sõja ühe ära napsatud poola päritolu kapsapiruka pärast. Homseni!

Ma pole vist veel maininud seda, et minu toa aknast Turus paistavad möödavoolavad rongid. Kuigi see maja, kus ma tuba üürin, pole mingi eriti suur arhitektuuri- ega ökonoomiasaavutus, vaid Soome keskmisega võrreldes ikka päris õnnetuke, ning minu maitsele puhub akna vahelt kahtlaselt palju tuult läbi, siis ometigi need aknad siin, nagu Soomes üldiselt, õuemelu läbi ei lase. Nii ma kipungi unustama, milline suurepärane vaade siit neile rongidele avaneb. Ja iga kord, kui kogemata näen, siis vaatlen imestuse ja imetlusega. Sest rongid mulle väga meeldivad! Aga siinsed rongid ei vura ega vilise ega möirga ega midagi muud rongilikku, vaid lihtsalt voolavad mööda. Need praegused tagasihoidlikud rongid on täiesti vastupidised neile tähelepanunorijatele, mis minu kunagises elukohas, Tartus Kirsi tänava llõpus mööda vuhisesid. Ja see raudtee seal oli muide tsipa kaugemal, vähemasti mitte silmaga nähtav. Mäletan, et esialgu mürisesid need rongid nii, et ma iga viimase kui ühe möödumise tahtmatul

Minu nädalavahetust Turus (vist neljandat poole aasta jooksul, kui ma ei eksi) on õnnistatud Londoni talveilmaga. Vähemalt sellisena ma seda ette kujutan - taevas on nii maadligi, et katuseid ei näe; trööstitu hallus ulatub kõikjale, öösel tänavatele sadanud õhuke lumekiht muutub päeva arenedes porimülkaks, haihtudes pikkamisi kanalisatsiooni. Vaatamata kõigele hallusele tõusin erakordselt heas tujus ja käisin kesklinnas trennis ja natukene ostlemas. Leidsin, mida otsisin. Kuna kauplused paistsid rahvast täis olevat, siis järeldasin et sellised ilmad on ideaalsed vähemasti millekski - meeletuks ja enamasti sihipäratuks ostlemiseks. Olen veetnud oma nädalavahetuse lugedes ja hispaania keelt õppides ning mis seal salata - naudin seda vahelduseks täiega. Väljasolev ilm lihtsalt ei kohusta millekski muuks :) Seltskondlikumat elu sai elatud reedel. Saime Caritaga, hispaania keele vestluspartneriga kokku ja läksime veinile ja jutustama. Nagu alati, istusime esmalt itaalia restoranis Prontos,

Kuigi meie firma rekreatsioonibudjet on väike, võetakse vahel ikka mingi meelelahutus ette. Täna näiteks käisime peale tööd firma arvel keeglit mängimas ja hiljem pakuti ka väike aga maitsev kanasalat ja klaasike veini. Täitsa tore oli! Ainult ühest, ei tegelikult kahest, asjast ei saa ma aru. Esiteks, kui midagi sellist päris tasuta pakutakse, siis miks otsustab osaleda 30st inimesest ainult 11? Ja teiseks, kui juba tore on, miks siis peab peale kella kaheksat sammud kodu poole seadma, selle asemel, et üheskoos veel kuhugi istuma minna ja end täiega mõnusalt tunda? LBs oli selles mõttes ikka absoluutselt teine seltskond, et alati, kui oli lõbus, siis keerati aga vinti juurde, lõpuni, teisipäev kui selline ei olnud mingisugune vabandus ega takistus. Natuke igatsen seda. PS. Nüüd ma tean, et olen märkmikufriik. Ma olen juba mitmeid päevi ja mitmeid erinevaid raamatu- ja kirjatarvetekauplusi nillinud ning omale hispaania keele märkmete jaoks märkmikku otsinud. Tahaks midagi sellist, mis

Kuna Javi on nüüd peaaegu ära Austraalias (oi, tal ei vedanud selle Londoni lumetormiga, mis teda tunde Helsingi lennujaamas kinni hoidis; hoian talle kõvasti pöialt, et ta homme kenasti ja ilma enamate viivitusteta läbi Hongkongi viimaks Melbourne'i jõuaks) ja Tamperes ei oota mind pikisilmi keegi, siis püüan kogu veebruari esimese poole Turus kohapeal olla ning tegeleda mõningate asjadega plaanipäraselt. Ühesõnaga kavatsen olla ääretult igav inimene - käia regulaarselt trennis, käia uuesti läbi hispaania keele grammatika ja õpikud Español Uno ja Español Dos ning... panna paberile mõtted uurimustöö osas, millest ma praegu rohkem rääkida ei tahaks. Veebruari kolmandal nädalavahetusel käin suts Poolas, Lodzis ära, külastan Kasiat, ning viimaseks nädalavahetuseks, kui ma jälle Tamperes olen, peaks olema selgunud suvine puhkusegraafik. Siis võib juba edasisi plaane teha.