Tänase päeva päikesekiirt püüdmas

Mul vedas, et õnnestus viimaks Ann-Mariega kokku saada. Ann-Marie on austraalia tüdruk, kes elas Lapinkaari ühikas samal ajal, kui minagi. Kui ma juba Brisbane'is elasin, siis juhtumisi avastasin (FB, vahel harva olgu sa õnnistatud!), et Ann-Marie elab ka Brisbane'is. Läks päris tükk aega, kuni me lõpuks nägime ja kohvile läksime. Ning siis sai juba kokku lepitud, et teeme mõnel nädalavahetusel reisi Brisbane'ist välja, kuhugi loodusesse. Sest Ann-Mariel on AUTO. Muidgi see pole mingi imeasi, sest sisuliselt kõigil austraallastel on autod, aga MEIL pole, ja see on Austraalias nagu füüsiline puue. Möödunud pühapäeval siis oligi kl 9 start meie maja eest. Sõitsime linnast välja Kullaranniku suunas. Esmalt oli plaan sõita läbi Mt Tamborine'i, kus oli parajasti käimas hernehirmutiste (mäletamiseks: scarecrows ) festival. Peatusime Eagle Heightsi linnakeses (või oleks õigem öelda külakeses? Tont seda teab, kust lähevad siin piirid küla ja linna vahel) ja imetlesime idüllilis

Õhtusse jõudnud vaikse laupäeva sisustas omapärane filmivalik: Jim Jarmuschi "Coffee and Cigarettes" ja Lasse Hallströmi "Chocolat". Esimest olin juba ammu vaadata tahtnud, sest olin siit-sealt positiivseid kommentaare kuulnud, ja teine oli spontaanne kaasahaaramine viimasest videolaenutuses käigust. Väheke kujutlusvõimet rakendades võib oletada mingi ühenduslüli olemasolu nende linateoste vahel. Midagi sellist, et kohv, sigaretid ja šokolaad - kõik sõltuvus- ja mõnutunde objektid. Vaatamisel selgus, et need seosed on täitsa olemas, aga mitte ainult. Filmid olid mõlemad väga nauditavad, kuigi eritasandilised. Kohvi ja sigarettide filmis oli Cate Blancheti etteaste nii fantastiline, et neid kaadreid võiks jälle ja jälle vaadata. Šokolaadifilmis jälle oli Johnny Depp täiesti vastupandamatu :) Siis jooksis telekast veel Shreki kolmas osa, aga ma ei suutnud sellega kauem kui 30 hakkama saada. Ja mitte ainuüksi sellepärast, et reklaamid kogu aeg sisse sõidavad. Selle osa

Jaaniõhtul istusime Brisbane'i jõe ääres ja nautisime sushit ning valget veini. Atmosfäär oli selline.

Jaanilaupäev. Meil on täpselt selline tüüpiline Eesti jaanipäevailm: päris mitu soojakraadi (loe: 16) ja taevas lauspilves, vahepeal tuleb vihmasahmakaid. Vahe on ainult selles, et siin jaanituld teha ei tohi ja päikesevalgust (kui seda silmale nähtavalt oleks) jätkub ainult kella viieni õhtul. Sõnaga meil on käes selle maakerapoole pimedaimad ööd.* Eile oli joogakoolis talvise pööripäeva ja aasta lühima ööga seoses eriüritus. (Tark tegu Brie – joogakooli omanik, kundalini jooga õpetaja ja üldse hämmastava auraga naine – poolt, sest kui tavaliselt on joogatundides 4-5 joogatajat, siis nüüd sai joogaklass hoobilt praktikuid täis meelitatud). Kõigepealt tegime 1,5-tunnise kundalini jooga harjutuste sarja, meditatsiooni ja lõdvestumise. Siis tassike aromaatset teed, vürtsiseid suussulavaid küpsiseid ja mandleid. ... Mõtlesin selle peale, et kogu see vürtsikus meenutab väga seda, millega meie põhjapoolkera pimedatel külmadel öödel maiustame. Jõulude paiku grillitakse siin pigem liha ja oll

Mõtlen juba pikemat aega sellele, et oleks vaja juuksurisse minna. Viimati sai käidud eelmise aasta novembris... Tükk aega tagasi olingi juba minemas, aga kui viimaks aru sain, et odavaim juukselõikus maksab ligi 60 dollarit (umbes 660 krooni), siis läks isu ära. Minu senise elu kalleim juukselõikus maksis 350 krooni (Soomes) ja mul on valus rohkem maksta. Pole midagi teha, pole lihtsalt seda tüüpi naine, kes peab oma inimõiguseks üüratuid summasid juuksuritöökotta jätta. Mis siis teha? Võimalus nr 1 on kannatada Eestini ja siis minna Rakverre Natalia juurde, kes on mu lemmikjuuksur. Võimalus nr 2 peale tulin täna. Paistab, et siingi on olemas juuksurite õppetöökoda, kus võib 10 dollari eest lasta suvalisel algajal juuksuril käärid oma juuksepahmakasse lüüa. Asi väärib igal juhul kaalumist. Teisalt mõned asjad on Austraalias imeodavad. Näiteks leidsin peaaegu enda koduukse alt West Endist videolaenustuse, kust saab teisipäeviti rentida filme 1 dollari eest. Kujutage ette, 1 dollari ees

Sain kolm raamatut, mis kindlalt muudavad mu elu. Meil oli imeline nädalavahetus, kus oli sini-sinine taevas, päike, 50 km rattamatk Brisbane'i avastades (Nudgee Beach, Sandgate) ning teine päev Brissist põhjas, Mt Mee's matkamist. (See oli tegelikult juba ülemöödunud nädalal.) Elu mõnusaim tennisemäng. Kõrvetasin keeva veega jala ära ning tagajärjena istusin terve nädala sisuliselt kodus nelja seina vahel ja selle asemel, et ennast haletseda, nautisin seda aega ja olin tänulik. Vaatasin ära hulga filme ning lugesin vaheldumisi kahte raamatut. Doktoritööga ei tegelenud minutitki. Mul oli nädalane internetipaast. Ei lugenud mitte ühtki online-uudist, blogi ega külastanud Facebooki. Esialgu mõtlesin teha päris internetivaba nädala, aga siis selgus, et olid mingid pakilised asjad, milleks tuli mailbox avada ning paari asja guugeldada. Seega oli paast, mis pole nii äärmuslik kui keeld, aga sama toimiv. Oli tõesti väga tervistav. Paast muuseas jätkub. Said läbi mõeldud argumendid, m