Keegliõhtu

Kuigi meie firma rekreatsioonibudjet on väike, võetakse vahel ikka mingi meelelahutus ette. Täna näiteks käisime peale tööd firma arvel keeglit mängimas ja hiljem pakuti ka väike aga maitsev kanasalat ja klaasike veini. Täitsa tore oli! Ainult ühest, ei tegelikult kahest, asjast ei saa ma aru. Esiteks, kui midagi sellist päris tasuta pakutakse, siis miks otsustab osaleda 30st inimesest ainult 11? Ja teiseks, kui juba tore on, miks siis peab peale kella kaheksat sammud kodu poole seadma, selle asemel, et üheskoos veel kuhugi istuma minna ja end täiega mõnusalt tunda? LBs oli selles mõttes ikka absoluutselt teine seltskond, et alati, kui oli lõbus, siis keerati aga vinti juurde, lõpuni, teisipäev kui selline ei olnud mingisugune vabandus ega takistus. Natuke igatsen seda.

PS. Nüüd ma tean, et olen märkmikufriik. Ma olen juba mitmeid päevi ja mitmeid erinevaid raamatu- ja kirjatarvetekauplusi nillinud ning omale hispaania keele märkmete jaoks märkmikku otsinud. Tahaks midagi sellist, mis oleks mugav kompaktne ja jääv. Peamiselt olen pidanud nentima, et siinsetes poodides pakutavad kaustikud/märkmikud on liiga õhukesed ja neis on vastikult suur reavahe või siis on nad suure reavahega pluss veel ruudulised. Aga mina sellist ei taha! Tahan peenikese tindipliiatsiga suhteliselt tihedalt kõike vajalikku ja huvitavat kirja panna. Ja tahan, et sellest märkmikust saaks selline, mida kogu aeg endaga kaasas kanda. Viimaks ikkagi leidsin midagi meelepärast. Kallis oli, loodetavasti siis ka seda hinda ja otsimist väärt.