Minu sõber Mercuri
Mul on nüüd Turku-sõber Mercuri. Ilus sini-hõbedane, naiselike vormidega, voolujooneline, korviga :)
Eile võtsin nõuks ja jalutasin lähimad kasutatud jalgrattaid pakkuvad poed läbi. Mõttes oli kindlalt osta kasutatud ja töökorras naistekas. Kõndisin mis ma kõndisin, uudistasin mis ma uudistasin, proovisin mis ma proovisin, aga ükski ratas ei tundunud ikkagi päris õige. Pealegi leidsin, et hinnad on poolpiduse kraami kohta ikka suht krõbedad. Pidurid, mis eriti ei pidurda, imelikud lenksud, kolm imesüsteemis käiku, jalgpidurid, mida ma kasutada ei oska jne. Igal pool küsiti, et noh, palju välja käia tahad. See, mida minu raha eest näidati, ei vaimustunud sugugi. Ja siis tuli veel meelde Kanada ja kui palju aega ja energiat ma seal tulutult sobiva ratta otsimisele kulutasin... Kui olin tükk aega proovinud ja nillinud üht suht kobedat tükki, millel ainult tagapidur natsa jukerdas, ja seda vaatamata töömeeste putitamisele lõpuks toimima ei saadudki, siis anti viimaks proovida üht tutikat ratast. Ja kui selle justkui mulle valatud vorm ja 21 käiku ning sulavad pidurid proovitud said, siis enam seljast maha ei saanudki. Küllap see müüja juba teadis, et nii juhtub. Ma ei teagi lõpuks, miks seda kasutatud rataste seas nii soodsa hinnaga müüdi, ei hooli ka sellest, et garantiid jagub vaid kaheks nädalaks - tähtsaim, et mul ta nüüd olemas on. Kui veel korv ka pakiraamile sai ja lukk kaasa, siis oligi täitsa super. Kui kodu poole kihutasin, oli suu raudselt kõrvuni peas :) Ainult üks mure on kogu aeg - kas äkki keegi teine teda sama oluliseks ei pea ja ühel päeval ainult katkise luku eest leian. Soomes ei pidavat palju juhtuma. Loodame! Loodame! Loodame!
Eile võtsin nõuks ja jalutasin lähimad kasutatud jalgrattaid pakkuvad poed läbi. Mõttes oli kindlalt osta kasutatud ja töökorras naistekas. Kõndisin mis ma kõndisin, uudistasin mis ma uudistasin, proovisin mis ma proovisin, aga ükski ratas ei tundunud ikkagi päris õige. Pealegi leidsin, et hinnad on poolpiduse kraami kohta ikka suht krõbedad. Pidurid, mis eriti ei pidurda, imelikud lenksud, kolm imesüsteemis käiku, jalgpidurid, mida ma kasutada ei oska jne. Igal pool küsiti, et noh, palju välja käia tahad. See, mida minu raha eest näidati, ei vaimustunud sugugi. Ja siis tuli veel meelde Kanada ja kui palju aega ja energiat ma seal tulutult sobiva ratta otsimisele kulutasin... Kui olin tükk aega proovinud ja nillinud üht suht kobedat tükki, millel ainult tagapidur natsa jukerdas, ja seda vaatamata töömeeste putitamisele lõpuks toimima ei saadudki, siis anti viimaks proovida üht tutikat ratast. Ja kui selle justkui mulle valatud vorm ja 21 käiku ning sulavad pidurid proovitud said, siis enam seljast maha ei saanudki. Küllap see müüja juba teadis, et nii juhtub. Ma ei teagi lõpuks, miks seda kasutatud rataste seas nii soodsa hinnaga müüdi, ei hooli ka sellest, et garantiid jagub vaid kaheks nädalaks - tähtsaim, et mul ta nüüd olemas on. Kui veel korv ka pakiraamile sai ja lukk kaasa, siis oligi täitsa super. Kui kodu poole kihutasin, oli suu raudselt kõrvuni peas :) Ainult üks mure on kogu aeg - kas äkki keegi teine teda sama oluliseks ei pea ja ühel päeval ainult katkise luku eest leian. Soomes ei pidavat palju juhtuma. Loodame! Loodame! Loodame!
Comments