Kas müük kirpputoril tasub end ära või mitte?

Kui nüüd kedagi huvitab, siis ma teenisin kasutatud asjade müügist 155 eurot (käive oli 307 eurot, kuid sellest laudade rent ning hinnakleepsud maha). Arvestades seda, et kogu müügiprotsess kahes kohas kestis umbes kuu aega ning sellega oli igavesti palju jamamist, eelkõige aja- ja natuke ka sõidukulu, siis raske öeldagi, kas see kõik tasus ennast ära. 155 eurot pole iseenesest raha, mis mööda külgi alla jookseks. Ma sain endale selle eest näiteks uue telefoni osta, ligi kolmandik jäi veel ülegi. Teisalt aga tean, et saadud summa tuli kokku peamiselt mõne üksiku hinnalisema eseme müügist, kui neid poleks olnud, oleksin ma peale laudade rendi eest maksmist sisuliselt kahjumissegi jääda. Fakt on see, et müügiperiood venis pikaks ning palju asju sai müüdud 50% soodustusega, mistõttu tulu jäi väikeseks.

Ega ma seda asja uuesti kordama küll ei hakkaks. Kõik see esemete hindamine ja märgistamine, kohale vedamine, üles riputamine ning siis ülepäeviti kohal käimine ja müügilaua korrastamine - see hoiab sind selle asjaga päris pikka aega käest ja jalust seotuna. Mulle see eriti ei sobi. Olen selleks natuke liiga laisk inimene ning väikeste laste kõrval on selleks aja leidmine, eriti autota inimesena, paras katsumus. Olgem ausad, oli kiusatus kõik see jama poole pealt ära lõpetada, aga siis ikka mõtlesin ümber. Ei teagi, kas oli põhjuseks siis rahahimu, eksperimenteerimisvajadus või mingit liiki massohism ehk tobe harjumus alustatud asjad alati iga hinna eest lõpuni viia. Võibolla need kõik kokku.

Aga sellegipoolest mõned tähelepanekud, mida ma nüüd, kogemuse võrra rikkamana, jagada võin. Ma sain aru, et kasutatud asjade poodides siinse lauasüsteemi kaudu müümisel on päris oma spetsiifika, mis nõuab tundmist ja järgimist.

1. Müüki tasub tükk aega ette planeerida. Selleks, et müüki läheks eelkõige hooajakaup, kõik oleks puhas ja korras ning oleks võimalik broneerida endale parema asukoha ja varustusega müügilaud sobivas poes. See polegi nii lihtne, sest parimad lauad on tükk aega ette broneeritud. Mis on aga parim laud? Sõltub müüdavate esemete spetsiifikast. Näiteks minul oleks vaja läinud võimalikult pika riidestangega lauda, kuhu võimalikult palju esemeid riidepuudel kenasti üles riputada. Ka oleks kasu olnud hästi valgustatud ning keskmisest ruumikamast lauast.

2. Enne oma asjade müümisega alustamist tasub teiste müügilaudadega tutvumas käia. Teadlikult tutvudes õpib päris palju.

3. Erinevate müügikohtadega tasub tutvuda ka sellest vaatevinklist, mis on nende spetsiifika ning peamine klientuur. Mina valisin esimese koha odavaima lauahinna ning teise koha keskseima asukoha ja arvukaima klientuuri põhjal. Tõenäoliselt läksin ka siin oma loogikaga natuke alt.

4. Asjade sildistamine ja hindamine on mõistlik kodus ära teha ja seda üsna kindla süsteemi alusel.

5. Asjad olgu pestud  ja triigitud: jätab palju parema mulje (ja kui oma müüki ette planeerid, siis saad seda juba jooksvalt pesu pestes ja ladustades teha, mitte eraldi ettevõtmisena)

6. Asju tasub enne müüki viimist liigitada ning mitte esialgu kõike korraga müüki viia ning lauda üle koormata. Pigem vähem asju korraga müüki ja siis uusi (sh ka häid) asju vähehaaval maiuspaladeks lisaks.

7. 50% ja muude allahindluste võimalust tuleks kasutada mõistlikult. Esialgu ehk hinnata alla vaid üksikuid asja ja neid kuidagi esile tuua ning alles pikema müügiperioodi lõpuks (kui tahad kõigest valimatult lahti saada) üleüldine allahindlus käiku lasta.

8. Peab olema vaba aega ja pühendumist, et mõtestatud müügiga tegeleda. Muidu on asi ikka väga riskantne.

9. Paraku peab arvestama riskiga, et asju võidakse ka varastada ning mingitel teadmata põhjustel ei pruugi müük ikkagi ootuspäraselt edukas olla. Tuleb arvestada riskiga.

Mina tegutsesin nende nõuannete suhtes üsna kilplaslikult. Küllap seegi aitas kaasa sellele, et müük ei läinud just kõige paremini.