Ma ei tea, kus mina enne Austraaliasse tulekut elanud olin, aga vähemasti mul polnud Austraalia ja nahavähi vahelist võrdusmärki välja kujunenud. Siin aga sai peagi selgeks, kui domineeriv see seos on. Ilmselt ka õigustatult (vt ingl k statistikat ). Kui päris täpne olla, siis esimest korda mõistsime, et mingi imelik värk siin selle päikesega on, Uus-Meremaal. Siis kui päevituskreemi otsisime ja mitte kuskilt midagi alla faktor 30 ei leidnud. Kui apteegist küsisin, et miks madalamat faktorit pole, siis öeldi, et oi – siin ei kasuta keegi mitte kunagi midagi madalamat, sest päike on nii intensiivne. Kehitasime õlgu, ostsime selle faktor 30-ga kreemi ära, aga ikka nagu väga ei uskunud seda juttu või vähemasti ei leidnud, et meil selle tõsise asjaga midagi pistmist peaks olema. Mäletan, et kommenteerisime isekeskis midagi selles suunas, et vaata, siin on nii palju šoti juurtega punapäid, kel hästi palju tedretähne ja ju siis neile on rohkem kaitset vaja. Aga meile kindlasti mitte! Siis tu
Ootasime mõlemad Javiga elevuses Torino olümpiamängude algust, sest sellest pidid tulema MEIE esimesed olümpiamängud – põhiliselt, et koos voodis vedeleda ja Eesti suusatamisele kaasa elada:) Tegelikkus kujunes muidugi hoopis teistsuguseks – mina tormasin kooli ja töö vahet ja kuna võistlused olid suurelt jaolt päevasel ajal, siis polnud mul mahti enamikku olümpial toimuvast telekast jälgida. Ometigi tegin paar korda pättust – hiilisin loengusse minemise ettekäändel töö juurest minema, et Kiku sõite Javiga koos näha. Jagatud rõõm on niivõrd palju suurem :D
Comments