Ja sellised oleme me ka!


Arlis, Maia-Liisa, Sille, Liisa, Merje, Kadri, mina, Elen, Neeme ja igavene koolijüts Silvi. Ülejäänud ei viitsinud kohale tulla.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Tuleb välja, et massaaž võib ka kurja teha!

Ma olen suur massaažifänn ja olen oma elus päris paljude erinevate inimeste käte all end mudida lasknud. Kuna ma pole tehnikate alal üldse mingi ekspert, siis otsustan ma massaaži headuse üle selle järgi, kas mu keha ja hing selle järel nurruvad või mitte. Olen alati suuremal või vähemal määral oma massaažikogemusega rahule jäänud. Eriti fantastilise kogemuse olen saanud Rakveres Hea Tunde Toas. Seal oli kõik i-täpini paigas, et elamust saada. Ja siis muidugi shiatsu! Poolteist või koguni paar aastat tagasi sattusin ma täiesti juhuslikult shiatsu massaaži ja see, mida ma kogesin, oli väga teistmoodi (kui klassikaline massaaž). Ma arvan, et see on väga minu asi. Käisin seal õige mitu korda, aga siis jäin Irist ootama ja rasedana pole shiatsu soovitatav. Nüüd, sügisel, jõudis jälle kätte aeg, kus mu keha hakkas massaaži järele lausa karjuma. Kahjuks on aga kahe lapse kõrvalt massaažiseanssideks võimaluse leidmine keeruline ja ega raha ka praegu just loopida pole. Nii otsustasin kasutad...
Read more

North Stradbroke ja vene laensõnad

Image
Lana ja Alex kutsusid meid endaga kaas North Stradbroke'i saarele. Olime pikki kuid mõelnud seal ära käia, kuid ikka oli ettevõtmine ühel või teisel põhjusel ära jäänud. Eelkõige seetõttu, et North Stradbroke nagu enamus Queenslandi (ja ilmselt kogu Austraalia) saari ja rahvusparke on jalamehele kas üldse kättesaamatud või siis suhteliselt ebamugavad kohad külastamiseks. Tihtilugu pole tavalisest sõiduautostki kasu, sest mõnusaimad kohad on sillutamata ja suhteliselt metsikute teede taga, mida ületab vaid neljarattaveolisega. Samas tasub silmas pidada, et ka lihtsalt neljarattaveolise sõiduki omamisest veel ei piisa, kogu lõbu on kättesaadav neile, kes lunastavad spetsiaalse loa neljarattalisega rahvusparkides liikumiseks. Praam Brisbane'i idapoolseimast otsast saarele väljus kell 6 hommikul, nii et ärkamine oli kaugelt enne kukke ja koitu. Sadamas saime kokku kogu reisiseltskonnaga. Lisaks Alexile (Sergei nr 1) ja Lanale veel 2 Sergeid, Olga, 2 Mašat (üks pisike), Arina (veidi...
Read more

Allergia + nõgestõbi = õudus kuubis (vol 1)

Kes oleks võinud arvata, et mul tuleb ühel päeval hakata allergiakroonikat kirjutama, aga nüüd on see siis käes. Meie elus on viimane nädal ja natuke päevi pealegi päris erakordne periood olnud. Ei saa just igapäevaseks nimetada olukorda, kus 8 päeva jooksul on 4 korda arsti juures käidud, kusjuures viimane kord neist erakorralises. Aga kõigepealt algusest. Juba paar nädalat tagasi (kuskil mai alguspäevadest alates) olin märganud, et Axelil on silma sisenurkades kahtlast punetust. Kuna asi oli stabiilne, siis arsti juurde kohe tõttama ei hakanud, lihtsalt jälgisin kõrvalt, mis suunas see asi areneb. Eelmisel kolmapäeval (8. mail) ärkas Axel kõvasti turses silmadega ning otsustasin arsti juurde minna. Kuna mulle tundus, et silmad olid ka veidi rähmased, siis kahtlustas arst esialgu silmapõletikku, kuigi jäi ka võimalus, et tegu võib olla allergiaga. Kirjutati välja antibiootilised silmatilgad. Panin talle hoolsalt silmatilku ja paistis, et silmad muutusidki paremaks. Pühapä...
Read more