Kergendustundest kergendustundesse, vahele suts meeleheidet

Tasapisi hakkab kohale jõudma, mida tähendab sülebeebiga pere rütm. Sõna otseses mõttes kulgemine kergendustundest kergendustundesse, sinna vahele jupp maad püüdlikku lapse kallal asjatamist ja hooti meeleheidet. Meeleheite-hetked hiilivad kohale tavaliselt vastu hommikut, kui on tekkinud tunne, et järjekordne öö on möödnud last söötes, gaasivalusid vabastada püüdes ja maha rahustades, jälle söötes ja maha rahustades, sekka lapse 10-minutilised unne suikumised ja siis kõik jälle otsast peale. Nõiaring. Akna taga hakkab koitma, mina pole sellel ööl enda meelest sõba silmale saanudki, on mingid täiesti mõõtmatud unne vajumise hetked, aga kas oli ka tegelikku uneaega - kes seda teab. Ja otsa ei paista. Ja siis tekib hetkeline paanikapuhang - et kuidas nii, et ma üldse magada ei saa? Just mõistus on see, mis karjub, et ma ei pea nii vastu, kui ma praegu kohe magada ei saa. Sest mõistus on harjunud sellega, et enda väljamagamiseks on vaja 8 unetundi. Keha peab kuidagi ikka vastu. Sest ju ma tegelikult magasin ikka rohkem, kui need 10-minutilised sutsud, lihtsalt ei suuda oma tükilist uneaega kokku kalkuleerida.

Aga siis ühel hetkel tuleb tingimata kergendustunne, mis kustutab kõik need öised vaevad ja päev on jälle uus ja elamisväärne. Kusjuures õige on see, et kergendus tuleb siis, kui ma arvan, et meeleheide on mind vallanud ja rohkem lihtsalt enam ei jõua. Meeleheide kaob ja rahu ja rõõm uuest päevast jäävad üsna pikalt püsima. Kui ööd rütmitab pidev hinge kinni hoidmine soovides, et laps peale söömist ometi kohe unne vajuks, siis päeval on ka see suur õnn ja rõõm, kui laps ärkab, jalgu siputab ja rõõmsalt silmad pärani maailma uudistab. Ka need on hetked, mis võiksid vabalt pikalt ja rütmiliselt kesta. Sest päeval on alati mingil müstilisel kombel jaksu ja positiivsust enam.

Meie laps on nüüd 3 nädalat vana ja pole miski 47-sendine päkapikk enam, vaid poolemeetrine :) Ja kaalu on praegu 3560 grammi. Pole enam kaugel need ajad, kui kõige pisemate pägarike mähkmed enam ümber ei mahu.