Isadepäev

Meie pere esimene isadepäev. Suuremate tulede ja viledeta, kuid ausa Napoleoni tordiga, mis veel maitsmist ootab. Hall, hall novembripäev, mis pööras just lausvihmaks. Axel magab pärast väikest hommikust jalutuskäiku rõdul õiglase und, Javi ja vanaema Marta on pikemal jalutuskäigul. Aiman, et kohe-kohe varsti ilmuvad need kaks looduse nörritamisest löödud läbimärga kassi ukse taha. Edasi saavad meie geograafiline asukoht ja kogu sellega kaasnev vaimne ja kehaline ebamugavus tubli peapesu. Lisaks ood päikesele ja elujõust tulvil, naeratavatele hispaanlastele. Kõik see jätkuks meie juba kuid kestvatele arutlustele edasise elu võimalikkusest Põhjas. Mina aga olen praegu energia kõrgpunktis - vaatamata kogu ümbritsevale ebakindlusele, hallusele, pimedusele, naha alla pugevale ebamugavusele, eelseisvale pikale talvele. Mul on hea siin ja praegu. Nagu elus ikka, inimeste emotsioonides valitseb harva harmoonia. Pigem ikka nii, et kui ühel on käsil minoorsed, siis teisel mažoorsed toonid.

PS. Axel hakkas end paar päeva tagasi pulkadevoodis võre najal ise püsti ajama ja temal paistab ilmast ja maailmamajanduskriisist suht ükskõik olevat. Peaasi, et tal püstitõusmist harjutada lastakse ja sellele kaasa elatakse.