Vitaminiseerimine
Ülikoolis käivad täie hooga gripivastased vaktsineerimised. Hommikutelevisioonis mainiti nagu muuseas, et Soome novembrikuu keskmine päikese hulk on umbes ööpäeva jagu... ÜKS ööpäev 30st! Kuskilt olen kõrva taha pannud, et imetamine viib ema kehast hulga kasulikke asju välja, söö nii hästi kui suudad. Mõtlesin ees ootavatele talvekuudele ja seadsin sammud apteeki, et varustada end mingisuguste vitamiinidega - kaitseks viiruste vastu.
Apteegis seisin suu ammuli vitamiiniriiulite ees ja mu aju püüdis paaniliselt informatsiooni usun-võibolla usun-ei usu kategooriatesse hekseldada, kui farmatseut osutas riburada pidi tervele hulgale preparaatidele, mida imetaval emal oleks kasulik manustada. Sinna juurde veel alternatiivsed tooted tavainimestele (Javile) ja beebile. Lahkusin apteegist D-vitamiiniga (Axelile, see on nagunii juba läbiproovitud asi ja Põhjamaades "must have"), multivitamiiniga rasedatele või imetavatele emadele ja Omega-3 preparaadiga rasedatele või imetavatele emadele. Jätsin apteeki 40 eurot. Loetelust jäid ostmata multivitamiin ja Omega-3 Javile ja piimhappebakteriga rikastatud (farmatseudi poolt üliheaks kiidetud) D-vitamiin Axelile. Multivitamiini Javile ei ostnud puhtalt sel põhjusel, et rahast hakkas kahju - järgmine 20 eurot hakkama panna ja ei ole üldse kindel, kas Javi seda vajalikuks peab. Ja piimhappebakteriga rikastatud D-vitamiin lapsele, hinnaga ligi 20 eurot tavalise 4-eurose D-vitamiini asemel, tundus juba selgelt üle võlli keeratud naljana.
Edasi käisin supermarketis ja seal jäi silma mingi tervisetoodete pood. Süda ei andnud rahu, tahtsin võrdluseks vaadata, mida ja mis hinna eest seal pakutakse. Jällegi terve riiulitäis preparaate, mille vahel ei oskaks kuidagi valida. Müüja siis seletas midagi preparaatide erineva kanguse ja D-vitamiini sisalduse kohta. (D-vitamiinide D-vitamiini sisaldus praegu Soomes kuum teema, sest olevat ilmsiks tulnud, et erinevate tootjate D-vitamiin ei sisalda sedavõrd D-vitamiini, kui on lubatud. Olen selles asjas võhik, ei oskaks nagunii arvata, kas ja kes mind petab.) Aga kuna ma ei saanud millestki mitte midagi aru (ja olen kindel, et mitte keeles polnud asi), siis lasin sealt jalga.
Kuna Pandora laegas oli juba avatud, siis käisin veel toidupoest ka läbi, sest turgatas meelde, et ka poes müüakse mingeid vitamiine ja toidulisandeid (364 päeval aastas ma ei tuleks selle pealegi, et toidupoest vitamiine otsima minna). Jällegi terve suur riiul igasuguste kirevate siltidega ja hinnad esmapilgud kordades odavamad kui apteegis. Siis läks mul süda pahaks. Sest ET.
Mina ju läksin oma vitamiiniostu sisuliselt emotsioonide ajal tegema? Läks napilt, et ma ei ostnud kõike, mida mulle soovitati. Sest mind on üldse üsna raske veenda ostma asju, mille järele mul pole kindlat vajadust. On inimesi, kes lasevad end väga emotsiooniostudel juhtida. Ehk siis nad on võimalised valimatult nendelt käsimüügiriiulitelt omale topsikuid korvi kühveldama. Eriti päevadel, kui nina on veidi vesine, tuju morn, kellegi teise õhutusel või eeskujul, järjekordne reklaam kõrvus kummitamas... Lõpuks pole vitamiinid ainult meie tervise kaitseks välja mõeldud, need on ka kellegi äri. Kusjuures mida kallimad need on, seda maagilisemad tunduvad.
Ise tunnen, et pean endale aega võtma, et see vitamiinide teema enda jaoks läbi seedida. Kas ja mida on üldse vaja? Äkki on mõistlikum täisväärtuslikumale toidulauale panustada ja saabki immuunsüsteem tugevamaks?
Apteegis seisin suu ammuli vitamiiniriiulite ees ja mu aju püüdis paaniliselt informatsiooni usun-võibolla usun-ei usu kategooriatesse hekseldada, kui farmatseut osutas riburada pidi tervele hulgale preparaatidele, mida imetaval emal oleks kasulik manustada. Sinna juurde veel alternatiivsed tooted tavainimestele (Javile) ja beebile. Lahkusin apteegist D-vitamiiniga (Axelile, see on nagunii juba läbiproovitud asi ja Põhjamaades "must have"), multivitamiiniga rasedatele või imetavatele emadele ja Omega-3 preparaadiga rasedatele või imetavatele emadele. Jätsin apteeki 40 eurot. Loetelust jäid ostmata multivitamiin ja Omega-3 Javile ja piimhappebakteriga rikastatud (farmatseudi poolt üliheaks kiidetud) D-vitamiin Axelile. Multivitamiini Javile ei ostnud puhtalt sel põhjusel, et rahast hakkas kahju - järgmine 20 eurot hakkama panna ja ei ole üldse kindel, kas Javi seda vajalikuks peab. Ja piimhappebakteriga rikastatud D-vitamiin lapsele, hinnaga ligi 20 eurot tavalise 4-eurose D-vitamiini asemel, tundus juba selgelt üle võlli keeratud naljana.
Edasi käisin supermarketis ja seal jäi silma mingi tervisetoodete pood. Süda ei andnud rahu, tahtsin võrdluseks vaadata, mida ja mis hinna eest seal pakutakse. Jällegi terve riiulitäis preparaate, mille vahel ei oskaks kuidagi valida. Müüja siis seletas midagi preparaatide erineva kanguse ja D-vitamiini sisalduse kohta. (D-vitamiinide D-vitamiini sisaldus praegu Soomes kuum teema, sest olevat ilmsiks tulnud, et erinevate tootjate D-vitamiin ei sisalda sedavõrd D-vitamiini, kui on lubatud. Olen selles asjas võhik, ei oskaks nagunii arvata, kas ja kes mind petab.) Aga kuna ma ei saanud millestki mitte midagi aru (ja olen kindel, et mitte keeles polnud asi), siis lasin sealt jalga.
Kuna Pandora laegas oli juba avatud, siis käisin veel toidupoest ka läbi, sest turgatas meelde, et ka poes müüakse mingeid vitamiine ja toidulisandeid (364 päeval aastas ma ei tuleks selle pealegi, et toidupoest vitamiine otsima minna). Jällegi terve suur riiul igasuguste kirevate siltidega ja hinnad esmapilgud kordades odavamad kui apteegis. Siis läks mul süda pahaks. Sest ET.
Mina ju läksin oma vitamiiniostu sisuliselt emotsioonide ajal tegema? Läks napilt, et ma ei ostnud kõike, mida mulle soovitati. Sest mind on üldse üsna raske veenda ostma asju, mille järele mul pole kindlat vajadust. On inimesi, kes lasevad end väga emotsiooniostudel juhtida. Ehk siis nad on võimalised valimatult nendelt käsimüügiriiulitelt omale topsikuid korvi kühveldama. Eriti päevadel, kui nina on veidi vesine, tuju morn, kellegi teise õhutusel või eeskujul, järjekordne reklaam kõrvus kummitamas... Lõpuks pole vitamiinid ainult meie tervise kaitseks välja mõeldud, need on ka kellegi äri. Kusjuures mida kallimad need on, seda maagilisemad tunduvad.
Ise tunnen, et pean endale aega võtma, et see vitamiinide teema enda jaoks läbi seedida. Kas ja mida on üldse vaja? Äkki on mõistlikum täisväärtuslikumale toidulauale panustada ja saabki immuunsüsteem tugevamaks?
Comments