Ergutav teadaanne

Et teile, kallid lugejad, ei paistaks, justkui oleks meie elu siin liiga üksluiseks muutunud, siis vahepeal selline ergutav teadaanne: kuskil jaanuari keskpaigas või veidi varem pole meie peres enam mitte üks väike tegelane, vaid lausa kaks. Jooksmas on 14. nädal. Eilses ultrahelis jäi mulje, et see pisitegelane näeb juba päris väikese inimese moodi välja ja ta tunneb end mu kõhus väga hästi - liugles ja siputas seal agaralt ringi nagu väike vilgas kala ning ei tahtnud kuulmagi teha, et arst tema kaela läbimõõtu taga ajas. Need uudised tegid meid väga rõõmsaks. Pean ka ütlema, et alles nüüd, kui olen teda oma silmaga näinud, tundub ta lõpuks ometi täiesti reaalne. Inimese usk visuaalselt kogetusse on ikka ääretult suur! Kogesime ka seda, et viimase 1,5 aasta jooksul on meditsiinitehnoloogia sammukese edasi arenenud - seekord saime beebi ultrahelifoto 4D-formaadis. Täna tundsin, et on väga paras aeg algust teha rasedate joogaga. Eks see natuke flegmaatiline ole minusugusele veel "väherasedale", kuid olgem ausad, see poolteist tundi on tegelikult ka ainus aeg nädala jooksul, kui mul on muu elu kõrvalt võimalus suunata oma mõtted ja teod ainuisikuliselt uuele ilmakodanikule.

Päevakorda tõusid ka küsimused, missugune füüsiline tegevus on rasedale lubatud ja missugune mitte. Paistab, et siin on kultuuritaust päris oluline. Näiteks mu poolakast sõbranna pidi pikali kukkuma, kui kuulis, et ma Axeliga rase olles mitmekümne kilomeetri pikkusel rattasõidul käisin. Samamoodi laitis rattasõidu maha üks tuttav arst, kes on päritolult boliivlanna. Javi omalt poolt pakkus jälle, et nüüd suvel oleks mul paras aeg rattaga tööle ja koju käia. See teeks siis päevaseks kilometraažiks 20 km. Aga ega Javi muidugi selles osas ka tüüpiliste lõunamaalaste hulka kuulu - kergelt kiiksuga hispaanlane. Ma ise ei laskuks ei ühte ega teise äärmusesse. Küsisin täna ka huvi pärast oma arsti arvamust. Too ütles, et rattasõit pole rasedale kuidagimoodi vastunäidustatud - sõida nii palju ja nii kaua, kui ise ennast hästi tunned. Seda küll ütles, et soovitatavad pole sportlikud tegevused, kus on hüpped. Ma arvan, et ma jään rõõmsalt jooga, kõndimise, ujumise ja aeg-ajalt ka rattasõidu juurde, niisamuti kui Axeliga, ja kõik ongi hästi.

Teate lõpp.