Vahekokkuvõte
22. juuli, taevas on lauspilves, väljas on 16 kraadi "sooja" ja käed-jalad külmetavad arvuti taga tööd teha üritades. Ülemisel korrusel töö juures käib hommikust peale närvesööv lihvimine - mida iganes nad nende põrandate vahetamise käigus ka teeks, see ei ole meeldiv... Pidin skaneerima kaks raamatut ja kuidagi ei õnnestunud õige formaadi saamine, vaatamata sellele, et hulga aega panin hakkama... Esmaspäev. Võibolla piisabki teadmisest, et on lihtsalt esmaspäev?
Aeg lihtsalt kaob kuhugi. Enam ei jäänud muud üle, kui lasin oma arvutisse Windows 7 uuesti peale ja alustasin kõigega algusest. Vähemalt esialgu näib Office töötavat ja see on kõige tähtsam. Selleks kõigeks leidsin võimaluse uneajast.
Ühtlasi sain aru, et vahepeal on arvutisse kogunenud terve aasta jagu kaustu fotodega, peamiselt Axelist, mis kõik on puhastamata ja korralikult organiseerimata. Rääkimata sellest, et oleks olnud võimalust neist parimad välja valida, et kuhugi huvilistele üles riputada ning ilmutada. Aga eile sain ma hakkama sellega, et lasin suurema osa neist fotodest läbi esimese "filtri", ning nüüd olen sammukese lähemal sellele, et ka üles riputamise ja ilmutamiseni jõuda.
Ka avastasin, et olen Axeli mälestusteraamatu täitmise päris unarusse jätnud. Ta on nüüd 1a ja 5k täis. Rinnapiimast võõrutasin ta täielikult jaanipäevajärgsetel päevadel (mai kolmandal nädalal jõudsime üllatavalt kiiresti ja valutult sinna, et alles jäid vaid 1-2 imetuskorda). Öösel magab ikka veel meie voodis ja õhtul jääb magama tavaliselt umbes 40-minutilise jantimise peale ainult nii, kui mina tema kõrval magama jään või magamajäämist teesklen. See-eest magab ta nüüd päris hästi. Keskmiselt umbes 9-10 tundi, vahel juhtub, et kauemgi. Päeval magab endiselt kas 1 või koguni 2 korralikku päevaund. Tavaliselt vankris. Õues armastab väga käia. Õuetegevusi on meil mitmeid: jalgrattasõit jalgrattatoolis istudes (konkurentsitu lemmik), vankrisõit, palli järel jooksmine, liumäest allalaskmine, liivakastis askeldamine jms. Lapsed meeldivad talle väga, kuid konkreetseid mängukaaslasi tal veel pole. Loodetavasti parandab selle puuduse lasteaed, kuhu ta 2 nädala pärast läheb. Suus on 11 hammast. Pikkust pole palju juurde tulnud (praegu kuskil 75-76 cm pikk), kuid on veidi pontsakamaks muutunud. Vaatamata maikuisele juuksuris käigule on peas juba jälle nii uhke juuksepahmakas, et tuleb hakata mõtlema järjekordse pügamise peale. Lisaks "aitäh" ja "kaka" ütlemisele kordab vahetevahel järgi ka muid sõnu, nt "aqua" ('aua' - vesi hisp. keeles), "papa" (isa hisp. keeles), "meme" (emme), "naba" jms. Igapäevane lemmiktegevus on Javi süles rõõmust rõkates trepist alla jooksmine, mille eelduseks on see, et Axel peab Javile enne põse peale musi andma (annab hea meelega). Axel on õppinud end nüüd keset põrandat ka ümber ühe õla ringi keerutama ja meie hommikuid saadavad nüüd Axeli tantsud voodis. Viimased on küll väga kirglikud ja lõbusad, kuid peame kogu aeg valvsad olema, et ta tantsuhoos voodist maha ei kukuks. Axelil peab kogu aeg nokaga veekruus käeulatuses olema, öösel ärkab ta tihtipeale üles ja sirutab automaatselt käe kruusi järele. Viimasel ajal on tal kombeks saanud sihilikult nokakruusist vee igale poole maha tilgutamine - kastetud saavad voodi, põrandad ja ettejuhtuvad jäsemed ning nalja kui palju. Rõdu puitliistudest põrand on ka päris korralikult lahti lammutatud. Sööb praktiliselt kõike, mida meiegi. Vahepealne meeletu armastus tomatite vastu on vaibuma hakanud, kuid nt oliivid, paraguaiad ning kõiksugu marjad on endiselt väga populaarsed. On ära proovinud ka oma esimesed jäätiseampsud ja läheb suureks nutuks, kui talle jäätist piisavalt kiiresti kätte ei ulatata.
Javi alustab nädala pärast 1,5-aastast koolitust. Kes teab, võibolla saabki temast viimaks paberitega elektrik. Ühtlasi otsustasime, et KUI me Soome edasi jääme, siis peame vähemalt järgmise aasta lõpuni vastu meie praeguses 2-toalises. Saame mõnest toredast kuid ebapraktilisest mööbliesemest lahti, ostame juurde veel ühe riidekapi ja "pikendame" sellega oma esikut, paigaldame mõned seinariiulid, kujundame mõne nurga lastepärasemaks... Siis on Axel peaaegu kolmene ja pisem aastane ning ülim aeg otsustada, kuidas ja kuhu oma veidi suurem ja peresõbralikum kodu luua.
Aeg lihtsalt kaob kuhugi. Enam ei jäänud muud üle, kui lasin oma arvutisse Windows 7 uuesti peale ja alustasin kõigega algusest. Vähemalt esialgu näib Office töötavat ja see on kõige tähtsam. Selleks kõigeks leidsin võimaluse uneajast.
Ühtlasi sain aru, et vahepeal on arvutisse kogunenud terve aasta jagu kaustu fotodega, peamiselt Axelist, mis kõik on puhastamata ja korralikult organiseerimata. Rääkimata sellest, et oleks olnud võimalust neist parimad välja valida, et kuhugi huvilistele üles riputada ning ilmutada. Aga eile sain ma hakkama sellega, et lasin suurema osa neist fotodest läbi esimese "filtri", ning nüüd olen sammukese lähemal sellele, et ka üles riputamise ja ilmutamiseni jõuda.
Ka avastasin, et olen Axeli mälestusteraamatu täitmise päris unarusse jätnud. Ta on nüüd 1a ja 5k täis. Rinnapiimast võõrutasin ta täielikult jaanipäevajärgsetel päevadel (mai kolmandal nädalal jõudsime üllatavalt kiiresti ja valutult sinna, et alles jäid vaid 1-2 imetuskorda). Öösel magab ikka veel meie voodis ja õhtul jääb magama tavaliselt umbes 40-minutilise jantimise peale ainult nii, kui mina tema kõrval magama jään või magamajäämist teesklen. See-eest magab ta nüüd päris hästi. Keskmiselt umbes 9-10 tundi, vahel juhtub, et kauemgi. Päeval magab endiselt kas 1 või koguni 2 korralikku päevaund. Tavaliselt vankris. Õues armastab väga käia. Õuetegevusi on meil mitmeid: jalgrattasõit jalgrattatoolis istudes (konkurentsitu lemmik), vankrisõit, palli järel jooksmine, liumäest allalaskmine, liivakastis askeldamine jms. Lapsed meeldivad talle väga, kuid konkreetseid mängukaaslasi tal veel pole. Loodetavasti parandab selle puuduse lasteaed, kuhu ta 2 nädala pärast läheb. Suus on 11 hammast. Pikkust pole palju juurde tulnud (praegu kuskil 75-76 cm pikk), kuid on veidi pontsakamaks muutunud. Vaatamata maikuisele juuksuris käigule on peas juba jälle nii uhke juuksepahmakas, et tuleb hakata mõtlema järjekordse pügamise peale. Lisaks "aitäh" ja "kaka" ütlemisele kordab vahetevahel järgi ka muid sõnu, nt "aqua" ('aua' - vesi hisp. keeles), "papa" (isa hisp. keeles), "meme" (emme), "naba" jms. Igapäevane lemmiktegevus on Javi süles rõõmust rõkates trepist alla jooksmine, mille eelduseks on see, et Axel peab Javile enne põse peale musi andma (annab hea meelega). Axel on õppinud end nüüd keset põrandat ka ümber ühe õla ringi keerutama ja meie hommikuid saadavad nüüd Axeli tantsud voodis. Viimased on küll väga kirglikud ja lõbusad, kuid peame kogu aeg valvsad olema, et ta tantsuhoos voodist maha ei kukuks. Axelil peab kogu aeg nokaga veekruus käeulatuses olema, öösel ärkab ta tihtipeale üles ja sirutab automaatselt käe kruusi järele. Viimasel ajal on tal kombeks saanud sihilikult nokakruusist vee igale poole maha tilgutamine - kastetud saavad voodi, põrandad ja ettejuhtuvad jäsemed ning nalja kui palju. Rõdu puitliistudest põrand on ka päris korralikult lahti lammutatud. Sööb praktiliselt kõike, mida meiegi. Vahepealne meeletu armastus tomatite vastu on vaibuma hakanud, kuid nt oliivid, paraguaiad ning kõiksugu marjad on endiselt väga populaarsed. On ära proovinud ka oma esimesed jäätiseampsud ja läheb suureks nutuks, kui talle jäätist piisavalt kiiresti kätte ei ulatata.
Javi alustab nädala pärast 1,5-aastast koolitust. Kes teab, võibolla saabki temast viimaks paberitega elektrik. Ühtlasi otsustasime, et KUI me Soome edasi jääme, siis peame vähemalt järgmise aasta lõpuni vastu meie praeguses 2-toalises. Saame mõnest toredast kuid ebapraktilisest mööbliesemest lahti, ostame juurde veel ühe riidekapi ja "pikendame" sellega oma esikut, paigaldame mõned seinariiulid, kujundame mõne nurga lastepärasemaks... Siis on Axel peaaegu kolmene ja pisem aastane ning ülim aeg otsustada, kuidas ja kuhu oma veidi suurem ja peresõbralikum kodu luua.
Comments