Elu 8-kuusega

Iris on nüüd 8-kuune. Pikkust 68,5 cm ja kaalu ligi 7,5 kg. Põrandal seljalt kõhule ja umber oma naba tiirutab nagu väike värten, aga istuma ega roomama veel ise ei tüki. Kuigi võib juba näha, et peput punnitab aga ülespoole ning miskitmoodi suudab ta end vajadusel põrandat mööda ka ühest toa otsast teise manööverdada. Nädala eest käis väike daam esimest korda saunas. Istus minuga koos saunalaval ja kannatas naeratus suul oma kümme minutit mõõdukat leili. Axel, muuseas, käis esimest korda saunas 5,5-kuusena, aga kuna see suvi oli kuum ja sauna me siin korteris paari kuu jooksul üldse ei kippunud, siis ei tekkinud Irisel varem võimalustki. Hambaid on preilil endiselt kaks, kuid lisatoidu söömine pole tema jaoks endiselt millekski eriti atraktiivseks osutunud. Mõned lusikad köögiviljapüreed, eriti just kartuli-suvikõrvitsa oma, nõustub siiski sööma või siis puuviljapüreed, riivitud pirni või teinekord magusamat putru. Ka toore porgandi, arbuusi, kurgi jms lutsutamine pakub mõneks ajaks huvi. Natuke on ka rukkileiba nositud ning üht-teist muudki degusteeritud. Üldiselt aga: Irisega on söömise osas kõik täitsa teistmoodi kui Axeliga. Samal ajal kui Axel harjus kõigega hoobilt ja nõudis lisa, tuleb preilit meelitada ja harjutada. Tihtipeale vajutatakse suu kangekaelselt kinni või keeratakse pea ära. Ela sa siis sellisega! Päevauned on tal endiselt korralikud, ikka 2-3 und, sõltuvalt pikkusest. Kuni paari viimase ööni oli ka ööunedega kõik kontrolli all. Ärkas paar-kolm korda öö jooksul, et süüa ja siis kohe magama jääda, ning minu jaoks läks see kuidagi nii iseenesest, et ma puhkasin end öösel ilusti välja. Seda enam, et esimese poole ööst on ta senini üldiselt siiski omas voodis mööda saatnud. Viimastel öödel ärkab aga preili lugematu arv kordi (loe: ehk 5-6 korda) ning minu enda uni on nüüd juba rikutud. Võibolla ongi see nüüd märk sellest, et preilikene peab õppima öösel söögita läbi ajama ja jutul lõpp?