Tere Madriid!
Kauaoodatud puhkus on käes! Ees ootavad 10 päeva Madriidis. Millised 10 päeva, seda alles näeme...
Nagu ikka, pakkisin poole ööni kohvrit. Ei saa ju seda rõõmu endale kordki lubada, et hommikul väljapuhanuna reisi alustada. Ikka unisena, tormates, õigest bussist maha jäädes, veidi närveldades, et kas üldse lennule jõuan... :D No igatahes olin lõpuks Helsinki Vantaa lennujaamas ja nähes, et check-in järjekord polegi kurjakuulutavalt pikk, tuli rahunemine. Lend ja vahemaandumine Amsterdamis läksid plaanipäraselt ja õhtul kl 19 olin lõpuks Madriidis! 10,5 tundi teelolekut. Täpselt niikaua lähebki aeg, et Hervantast 3000 km kaugusele jõuda. Tegelikult 450 km kaugusele Tartusse jõudmine võtab teinekord sama aja :) Uhhhh!! Vot siis tuli alles tõeline ärevus, et appikene, nüüd see siis saabki tõeks, et mina ja Javi koos tema kodulinnas ja ees kõik need kohtumised vanemate, sugulaste ja sõpradega. Muidugi oli Javi Madriidi lennujaamas vastas :) Võtsime metroo tema kodu poole, ainult kaks peatusevahet. Milline mugavus, kui saab lennujaamast otse metrooga koju sõita! Ja siis oligi juba kohtumine Javi ema Martaga. !Hola! oli kõik, mis ma järsku öelda oskasin :) Ja Marta ei räägi muidugi inglise, vene, soome ega eesti keelt. No võtame veidi aega ja vaatame, kas minu 3-kuusest hispaania keele kursusest ka midagi kasu on olnud... Ja hispaania elu algas :D Esimene õhtusöök Javi venna Ignacio ja tema naise Maria pool. Tundsin, et minu saabumist on põnevusega oodatud ja mind võetakse väga soojalt vastu. Õnneks räägib stjuuardessist Maria üsna hästi inglise keelt, nii et saame temaga vestelda, ilma et Javi peaks kogu aeg papagoi osa täitma. Ja siis helistas Javi 13-aastane täditütar Charlote ja tahtis minuga rääkida: "Mi Charlote, tu mi friend... knock-knock". Mitte midagi ei saanud aru sellest hispaania ja inglise keele segust, kuid see oli nii vahva!
Nagu ikka, pakkisin poole ööni kohvrit. Ei saa ju seda rõõmu endale kordki lubada, et hommikul väljapuhanuna reisi alustada. Ikka unisena, tormates, õigest bussist maha jäädes, veidi närveldades, et kas üldse lennule jõuan... :D No igatahes olin lõpuks Helsinki Vantaa lennujaamas ja nähes, et check-in järjekord polegi kurjakuulutavalt pikk, tuli rahunemine. Lend ja vahemaandumine Amsterdamis läksid plaanipäraselt ja õhtul kl 19 olin lõpuks Madriidis! 10,5 tundi teelolekut. Täpselt niikaua lähebki aeg, et Hervantast 3000 km kaugusele jõuda. Tegelikult 450 km kaugusele Tartusse jõudmine võtab teinekord sama aja :) Uhhhh!! Vot siis tuli alles tõeline ärevus, et appikene, nüüd see siis saabki tõeks, et mina ja Javi koos tema kodulinnas ja ees kõik need kohtumised vanemate, sugulaste ja sõpradega. Muidugi oli Javi Madriidi lennujaamas vastas :) Võtsime metroo tema kodu poole, ainult kaks peatusevahet. Milline mugavus, kui saab lennujaamast otse metrooga koju sõita! Ja siis oligi juba kohtumine Javi ema Martaga. !Hola! oli kõik, mis ma järsku öelda oskasin :) Ja Marta ei räägi muidugi inglise, vene, soome ega eesti keelt. No võtame veidi aega ja vaatame, kas minu 3-kuusest hispaania keele kursusest ka midagi kasu on olnud... Ja hispaania elu algas :D Esimene õhtusöök Javi venna Ignacio ja tema naise Maria pool. Tundsin, et minu saabumist on põnevusega oodatud ja mind võetakse väga soojalt vastu. Õnneks räägib stjuuardessist Maria üsna hästi inglise keelt, nii et saame temaga vestelda, ilma et Javi peaks kogu aeg papagoi osa täitma. Ja siis helistas Javi 13-aastane täditütar Charlote ja tahtis minuga rääkida: "Mi Charlote, tu mi friend... knock-knock". Mitte midagi ei saanud aru sellest hispaania ja inglise keele segust, kuid see oli nii vahva!
Comments