Teatrit kah! Aga oli see nüüd komöödia voi tragöödia??

Ma ei saa kuidagi enda sees hoitud emotsioone, mis tekkisid ühe hiljuti peetud sünnipäeva käigus. Sünnipäev nagu sünnipäev ikka sünnipäevalapse, külaliste, alkoholi, kohvi ja tordiga. Sünnipäev kui selline on süüst täiesti puhas.

Loo stsenaarium on lühidalt selline.
Osatäitjad: kaks noormeest (kuumaverelised, hetkel vallalised, pandavad) ja 6-7 naist (soomlannad, nii vallalisi kui vallatuid, parameetrid varieeruvad).
Pealtvaatajad: hulgaliselt.
Eesmärk: seks käesoleval ööl.
Vahendid: vahendeid valimata.
Põhimote: sirgjoones on parem kui kaarega.

Vahepealseid sündmusi ei hakka siin jutustama, läheb tüütuks kätte ära. Pealegi on loo sissejuhatuses kõik juba ära öeldud.

Mis oli lõppvaatus?
Üks noormeestest lahkus kahe õega. Lootuses eesmärk täita. Teine noormeestest avastas uue kõrvalise liini. Ülejäänud osatäitjad lahkusid kaotajatena. Nördinult. Pealtvaatajad ei teadnud, kas nutta või naerda. Lahkusid ka. Mitmesugused mõtted peas...

Modernses maailmas on üheks märksõnaks võrdõiguslikkus. Üheks aspektiks see, et naistel on meestega samasugune õigus otsustada. Oma töö, laste hariduse, majapidamistööde jagamise, aga otseloomulikult ka seksuaalsuhete üle. Kui üheöösuhted on meestele lubatud, siis miks peaksid need naiste puhul taunimisväärsed olema? Laias laastus olen nõus. Miks peaksime hukka mõistma naiste initsiatiivikuse? Miks eeldame, et mees on see, kellel on õigus ja lausa lasub kohustus olla aktiivne? AGA!!! Küsimus ei oli aktiivsuses voi otsustusõiguses, vaid põhimõtetes ja vahendites, mille abil ja kuidas eesmärke saavutatakse. Mehed ei tohiks endile lubada labasust ja eneseväärikuse kaotamist. Mitte keegi ei tohiks lubada neil kahel asjal sündida! Sel ööl oli häbi olla naine.

Aga vaadakem asjale hoopis teise pilgu läbi. Selle vaatepunkti andis mulle üks meessoost sünnipäevaline. Kui olin talle asja kohta oma mõtteid avaldanud, ütles, et ei saa üldse aru, mis mind tolle õhtu juhtumiste juures niivõrd šokeeris. Tema meelest oli tegemist ühe ülimalt tavalise soome peoga, kus leidsid aset ülimalt tavalised asjad. Ta küsis mult: "Ja mis annab sulle alust arvata, et tollel õhtul midagi j u h t u s?" Minu "mõhh?" peale sain selgituse, et tema arusaamise järgi oli tegu lihtsalt tavapärase mänguga, mis tüdrukutele lõbu pakub, kuid millel ei ole mingeid kaugemaid eesmärke. Ta arvas, et suure tõenäosusega ei vii suurem jagu seesugustest mängudest piiride ületamiseni...