2 nädalat suud paotamata
Ah et mida ma siis vahepeal teinud olen?
Kui kõrvale jätta rutiinne täisajaga töötamine, hispaania keele loengud (mis kuidagi peale kuuajalist pausi edeneda ei taha) ja trenniskäimine, siis eriti palju muud ei jõuagi.
Magistrikursuste algust olen põnevusega oodanud. Mõtlete, oota lollike, küll varsti vett ja vilet nägema hakkad. Nii mõtlen minagi :D Aga ikkagi on põnev!
"Pullakahvit". Eelmisel esmaspäeval oli veel teinegi kursusekaaslastega kohtumine. Seekord ainult need, kelle peaaineks sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia. Seda kohtumist kutsuti "pullakahvit". Miks? Sest sõna otseses mõttes oli vabas õhustikus kohtumine, kus me koos õppejõududega (kõik millegipärast roosasse riietunud, istusid justkui teletupsud reas) kukleid mugistasime ja kohvi lürpisime. Sai pingevabalt mitmeid seiku arutatud. Näiteks kameruni noormehel oli mure, kuidas siinmail õppejõude kõnetada. Ütles, et Kameruni ülikoolis ei tuleks muud kõne alla, kui "Madam, ...". Selle peale ütles meie professor, et tema poole võib pöörduda ainult "Ulla...", äärmisel juhul "proff Ulla...". Kõik muu oleks ilmselge liialdus. Kui meie tulevastest magistritöödest ja juhendajatest juttu tuli, siis leidsin, et paras aeg avaldada enese ärahirmutatust teemal "JAANIKA JA TEMA SUHE MÜSTILISE KÄTTESAAMATU OLEMATU MAGISTRITÖÖ JUHENDAJAGA". Muud ma eriti ei taotlenud kui paari vihjet sellele, et juhendaja ja juhendatava vaheline suhe on kuidagi fikseeritud ja kõik on kontrolli all. Mul oli tegemist, et mitte naerma pugistada, kui õppejõudude äkitselt üles kerkinud emalikku hoolt ja muret hoomasin... midagi kaastundeavalduste laadset... No igatahes sai agaralt kinnitatud, et kõik siin mahub loosungi alla "No need to worry about!" Votnii.
Ehitusprojekt "Meie väike maailm". Viimased paar nädalat on läinud ka korteri sisustamise meeleolus. Õigupoolest peaks Javi korter alles kuskil juunis valmima, aga aasta alguses saabus juba teade, et nüüd hopsti viimistlusmaterjale, köögimööblit jms välja valima. No muidugi on ehitusfirma asja "lihtsaks" teinud sellega, et korteri hinna sees on standardpakkumised olemas, vali aga 2-3 variandi hulgast, ei mingit peamurdmist ega lisakulusid. Aga ma ei tea, kuidas te kujutate ette korterit, kus on valged seinad, valged vannitoaplaadid, valged seinakapid... STOPP! Ühesõnaga enamus asju tuleb oma maitse järgi välja nõuda. Nüüd me siis olemegi Javiga püüdnud oma energia sinna suunata, et kõik vajalik välkkiirelt leida ja samal ajal mitte pankrotti sattuda. Kujutate ilmselt ette neid lõputuid vaidlusi, kus mina nutan silmad peast nende köögikappide pärast, mida Javi meeleheitlikult ihaldab ja mina õudusunenäoks pean; tapeedi üle, mis minu meelest imeilus on ja Javi ähvardab seinalt maha kiskuda... Õnneks pole midagi seesugust juhtunud. Me oleme selliste asjade suhtes uskumatult ühte meelt :)
Kui kõrvale jätta rutiinne täisajaga töötamine, hispaania keele loengud (mis kuidagi peale kuuajalist pausi edeneda ei taha) ja trenniskäimine, siis eriti palju muud ei jõuagi.
Magistrikursuste algust olen põnevusega oodanud. Mõtlete, oota lollike, küll varsti vett ja vilet nägema hakkad. Nii mõtlen minagi :D Aga ikkagi on põnev!
"Pullakahvit". Eelmisel esmaspäeval oli veel teinegi kursusekaaslastega kohtumine. Seekord ainult need, kelle peaaineks sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia. Seda kohtumist kutsuti "pullakahvit". Miks? Sest sõna otseses mõttes oli vabas õhustikus kohtumine, kus me koos õppejõududega (kõik millegipärast roosasse riietunud, istusid justkui teletupsud reas) kukleid mugistasime ja kohvi lürpisime. Sai pingevabalt mitmeid seiku arutatud. Näiteks kameruni noormehel oli mure, kuidas siinmail õppejõude kõnetada. Ütles, et Kameruni ülikoolis ei tuleks muud kõne alla, kui "Madam, ...". Selle peale ütles meie professor, et tema poole võib pöörduda ainult "Ulla...", äärmisel juhul "proff Ulla...". Kõik muu oleks ilmselge liialdus. Kui meie tulevastest magistritöödest ja juhendajatest juttu tuli, siis leidsin, et paras aeg avaldada enese ärahirmutatust teemal "JAANIKA JA TEMA SUHE MÜSTILISE KÄTTESAAMATU OLEMATU MAGISTRITÖÖ JUHENDAJAGA". Muud ma eriti ei taotlenud kui paari vihjet sellele, et juhendaja ja juhendatava vaheline suhe on kuidagi fikseeritud ja kõik on kontrolli all. Mul oli tegemist, et mitte naerma pugistada, kui õppejõudude äkitselt üles kerkinud emalikku hoolt ja muret hoomasin... midagi kaastundeavalduste laadset... No igatahes sai agaralt kinnitatud, et kõik siin mahub loosungi alla "No need to worry about!" Votnii.
Ehitusprojekt "Meie väike maailm". Viimased paar nädalat on läinud ka korteri sisustamise meeleolus. Õigupoolest peaks Javi korter alles kuskil juunis valmima, aga aasta alguses saabus juba teade, et nüüd hopsti viimistlusmaterjale, köögimööblit jms välja valima. No muidugi on ehitusfirma asja "lihtsaks" teinud sellega, et korteri hinna sees on standardpakkumised olemas, vali aga 2-3 variandi hulgast, ei mingit peamurdmist ega lisakulusid. Aga ma ei tea, kuidas te kujutate ette korterit, kus on valged seinad, valged vannitoaplaadid, valged seinakapid... STOPP! Ühesõnaga enamus asju tuleb oma maitse järgi välja nõuda. Nüüd me siis olemegi Javiga püüdnud oma energia sinna suunata, et kõik vajalik välkkiirelt leida ja samal ajal mitte pankrotti sattuda. Kujutate ilmselt ette neid lõputuid vaidlusi, kus mina nutan silmad peast nende köögikappide pärast, mida Javi meeleheitlikult ihaldab ja mina õudusunenäoks pean; tapeedi üle, mis minu meelest imeilus on ja Javi ähvardab seinalt maha kiskuda... Õnneks pole midagi seesugust juhtunud. Me oleme selliste asjade suhtes uskumatult ühte meelt :)
Comments