Rubriik: Üksinda kodus

Javi sõitis täna ära Madriidi, sest pühapäeval on vennatütre Natalia ristimine - suur perekondlik sündmus, kus Javist saab ka ristiisa. Loodan, et ta naudib seal olemist ja seekordne sealolek tuleb rõõmus nagu alati, vaatamata sellele, et vanaema nüüd haiglasse sattus ja kõik tema pärast hirmsasti mures on.
See kõik annab mulle võimaluse kodus segamatult meie suure ilusa laua taga arvutit klõbistada - lubadusega mitte millegi teisejärgulisega tegeleda, vaid magistritööle hoogu sisse puhuda. Teatud määral see ka toimib. Üritan meeles pidada seda elevat tunnet ja ühtaaegu veendumust, mis viimasest kohtumisest oma juhendaja Ullaga jäi - et mul on, millest kirjutada, et kõik on oluline, vähemalt esialgu, pane ainult kirja! Hetkel veel on selline positiivne tunne, et see lugu hakkab jooksma, sest mis ta muud on, kui üks lugu inimestest meie ümber - sotsiaalantropoloogilisest vaatepunktist.