Vereteemant
Eile nägin filmi, mida kuidagi peast ära ei saa. Jutt käib Vereteemantist (Blood Diamond, 2006), http://blooddiamondmovie.warnerbros.com/. Ma pole filmikriitik. Seega ei kommenteeria ei teostust ega näitlejatööd (kuigi Leonardo DiCaprio on mu arvates tõesti andekas näitleja). Pigem jäi kummitama see valge mehe taak.
Olen viimasel ajal palju globaliseerumisest ja postkolonialismist lugenud, kuid tõesti, mitte miski ei toonud kogu seda sõnumit nii valusalt ja selgelt esile, kui see film nüüd. Kas me saame üldse mõelda, et inimesed on tegelikult oma loomult head ja barbaarsusest on väljapääs, et kuskil on lootus...? Mis annaks meile veel põhjust sellesse uskuda? Kõik on ju lõpuks üks nõiaring, mille valitseja on valge mees. Enamusele meist tundub, et meil kõigil pole selle looga eriti midagi pistmist - on kuskil Aafrikas mingid haiged mehed, kes ei-tea-mille nimel kemplevad, oma isasid ja vendi tapavad. Ja just siin selle nõiaringi võimus peitubki - need sidemed on muutunud nii nähtamatuks. Ometigi kõik on omavahel seotud ja töötab. Danny südametunnistus lõikas selle ringi läbi. Aga kas sellest piisab, et päästa maailma ahnuse surmast? Või on pigem nii, et kui kuskilt lõigata, siis tegelikult haavade kokkukasvamine ja armistumine toimub ikkagi kiiremini? Ja kas mulle ainult tundub või ongi kõik see progresseeruv - et vastutustunnet on aina vähem ja südametunnistusest möödavaatamist rohkem?
Olen viimasel ajal palju globaliseerumisest ja postkolonialismist lugenud, kuid tõesti, mitte miski ei toonud kogu seda sõnumit nii valusalt ja selgelt esile, kui see film nüüd. Kas me saame üldse mõelda, et inimesed on tegelikult oma loomult head ja barbaarsusest on väljapääs, et kuskil on lootus...? Mis annaks meile veel põhjust sellesse uskuda? Kõik on ju lõpuks üks nõiaring, mille valitseja on valge mees. Enamusele meist tundub, et meil kõigil pole selle looga eriti midagi pistmist - on kuskil Aafrikas mingid haiged mehed, kes ei-tea-mille nimel kemplevad, oma isasid ja vendi tapavad. Ja just siin selle nõiaringi võimus peitubki - need sidemed on muutunud nii nähtamatuks. Ometigi kõik on omavahel seotud ja töötab. Danny südametunnistus lõikas selle ringi läbi. Aga kas sellest piisab, et päästa maailma ahnuse surmast? Või on pigem nii, et kui kuskilt lõigata, siis tegelikult haavade kokkukasvamine ja armistumine toimub ikkagi kiiremini? Ja kas mulle ainult tundub või ongi kõik see progresseeruv - et vastutustunnet on aina vähem ja südametunnistusest möödavaatamist rohkem?
Comments