Hüüdja hääl kõrbes

Poolaka tapmine elektripüstoliga Vancouveri lennujaamas oli emotsionaalseks jututeemaks juba täna hommikul juuksurisalongis, aktiivsed arutelud jätkusid feministliku antropoloogia seminaris. Hiljem netis tuhnides selgus, et ka Eesti meedia on teemale tähelepanu pühendanud: Kanadas tappis taserilöök lennujaama eksinud poolaka. Video, mis kogu asja laiema avalikkuse palge ette tõi, on siin (nõrganärvilistel mitte vaadata!).
Ma olen küll ennast meelega enamiku meie meedias avaldatud artiklite kommentaare lugemast hoidnud - lihtsalt oma vaimse tervise huvides ei peaks neile suuremat tähelepanu pöörama. Enamik kommentaaridest jätavad mulje, et nende taga on kamp küünilisi või haigeid inimesi, kel pole muuga oma aega sisustada kui oma küünilist, kibestunud, väärastunud maailmavaadet kommides vahendades. Üksikud teemaga haakuvad, mõistlikud või asja tuuma analüüsivad kommentaarid jäävad paraku hüüdja hääleks kõrbes.
Võibolla minu professionaalsest kretinismist tingituna ei tulnud pähegi, et keegi võiks selle poola mehe juhtumi puhul teha otsustusi stiilis "ise mängis lolli ja oli süüdi, et ta maha lasti" ning unustagem see intsident nüüd. Ma tean, et seesuguste mõtteavalduste taga on üksikud inimesed, kes üle keskmise silma soovivad paisata, aga kuidas öelda... mul ei ole naljakas, pigem õõva tekitab mõte, et meie seas on inimesi, kes sel viisil mõtlevad.
Nii ma siis kirjutasin:

"Olen ise sellesse samasse Kanada lennujaama lennanud. Minu reis kestis vahemaandumisega Londonis ühtekokku 18 tundi (sellest on juba 10-tunnine ajavahe maha arvestatud). Lisaks tuli lennule eelneval päeval tööl olla ja kuna lend läks hommikul vara välja, siis tuli juba kl 2 öösel kodust välja sõita ning lennueelselgi ööl eriti magada ei õnnestunud. Peale Vancouverisse jõudmist läks veel oma 6-7 tundi, enne kui sihtkohta jõudsin ja magama sain. Keegi mind seal ees ei oodanud, seega tuli ise kogu bürokraatliku kaadervärgi ja logistikaga toime tulla. Õnneks on mul väga hea inglise keele oskus. Ja ma olen suhteliselt palju reisinud – seega ei suuda võõrad kohad ja lennujaamad valmistada mulle erilisi üllatusi. Esimest lennureisi mäletan päris hästi. Siis oli küll ärevus suur. Ja enam-vähem mugavalt hakkasin end lennujaamades tundma siis, kui rutiin selgeks sai õpitud. Päris mugavalt ei tunne ma end lennujaamades senini - alati on väike risk, et midagi läheb nihu.
Mida ma tahan sellega öelda? Seda, et minu enese kogemused ja terve mõistuse juurde jäämine ka kriitilistes situatsioondes ei anna mulle põhjust mitte mõista inimesi, kes on teistsuguse kogemustepagasiga ja vajavad tundmatutes olukordades abi ja toetust. Mis õigus on meil teiste üle irvitada ja nende käitumise järgi otsustada, et ”ah, lollakas, mis ta siis ronis sinna” ja ”ise, va idioot, oli süüdi, et lolli mängis”? Inimestel on erinevad elukogemused ja erisugused närvikavad.
Küsimus on siin hoopis teine: kuidas lennujaamade turva- ja bürokraatiamehhanismid toimiksid nii, et üksikisik oleks vajaduse korral märgatav? Kuivõrd me saame igasugu süsteeme usaldada? Ja lõppude lõpuks, kui lennujaamal pole mingit ülevaadet seal askeldavate inimeste ajalisest peatumisest seal, siis juhtub see, mis juhtus filmis ”Terminaal” Tom Hanksi kehastatava bulgaarlasest härrasmehega – mõni võibki lennujaama elama jääda, sest keegi ei märka ega oska/taha midagi ette võtta tsoonis, milles on omad mängureeglid, kuid mis pole otseselt kellegi vastutusala.
Halvimal juhul juhtub see, et keegi kõmmutatakse lihtsalt surnuks, sest ta kuramus räägib arusaamatut (”vene”, nagu tegelased videos järeldasid) keelt ja käitub agressiivselt."

Ja veel mõtlen ma, et kui süsteemil pole või see on kaotanud inimesega kontakti, siis millele saame me loota? Mulle tundub, et seesuguses olukorras oleme me sunnitud lootma vaid kaasinimese tähelepanelikkusele, heatahtlikkusele ja abivalmidusele. Ma mõtlen, et kui mina oleks tol hommikul seal lennujaamas olnud, kas ma oleksin seda videos silmnähtavalt paanikas meesterahvast märganud? Ja kui ma oleksin, kas ma oleksin juurde astunud ja püüdnud teda kuidagi aidata? Kas sina oleksid?