Veel õigetest aegadest
Kõhutegelane on 5 kuud vana ning umbes täpselt 4 kuud kasvamist ja minul paisumist on ees. Viimase kuu aja jooksul annab see tegelane endast kõhus tihti märku. Viimastel päevadel kohati isegi nii aktiivselt, et ma lihtsalt olen sunnitud oma tähelepanu temale suunama.
Kui esimese nelja kuu jooksul olin rõõmus, et võrreldes esimese rasedusega olin ma kaalus oluliselt vähem juurde võtnud, siis see viies kuu on kõik eelneva maatasa teinud. Homme kuuleb neuvolas täpsemalt, kuid minu kodune kaal näitab, et ma olen kuu ajaga juurde võtnud peaaegu 5 kilo!!! Samas oma tavalisele päevale näkku vaadates pole see number ka midagi imestada. Mulle tundub, et selle viimase kuu jooksul on mul alatasa nälg. Ei ole isusid millegi spetsiifilise järele (kuigi magusat olen söönud palju, eriti selle taustal, et esimestel kuudel oli magusaisu väga vähene), kuid pidevalt liigub mõte söömise peale ning tekib tunne, et ma kohe mitte ei jaksa olla, kui kohe-kohe midagi ei söö. Ma loodan siiralt, et see on mingi hullumeelne periood, mis peagi mööda läheb. Sest kui ei, kaalun ma 4 kuu pärast 90 kilo ju!
Eile peale rasedate joogat kaaslastega mõnusat teed rüübates tuli juttu arvestuslikest ja soovitud sünnitusaegadest. Rääkisin neile, et minu suur soov on, et lapse ei sünniks rohkem kui nädal enne arvestuslikku sünniaega ehk kõige varem 3. jaanuaril. Seda suhteliselt praktilistel põhjustel: pühade tohuvabohus on haiglates ilmselt vähem personali, meil on siin Soomes puudulik tugivõrgustik ning üleüldse on toredam (meie arvates), kui lapse sünnipäev oleks mingil ainult temaga seostuval pühavabal päeval. Kaaslased rääkisid oma varasematest sünnituskogemustest ning usuvad sellesse, et inimese mõttejõul on sünnitusele oluline mõju. Mul soovitati oma mõtetes ja tegemistes keskenduda sellele, et laps sünnibki just siis, kui mina olen selleks valmis.
Kui esimese nelja kuu jooksul olin rõõmus, et võrreldes esimese rasedusega olin ma kaalus oluliselt vähem juurde võtnud, siis see viies kuu on kõik eelneva maatasa teinud. Homme kuuleb neuvolas täpsemalt, kuid minu kodune kaal näitab, et ma olen kuu ajaga juurde võtnud peaaegu 5 kilo!!! Samas oma tavalisele päevale näkku vaadates pole see number ka midagi imestada. Mulle tundub, et selle viimase kuu jooksul on mul alatasa nälg. Ei ole isusid millegi spetsiifilise järele (kuigi magusat olen söönud palju, eriti selle taustal, et esimestel kuudel oli magusaisu väga vähene), kuid pidevalt liigub mõte söömise peale ning tekib tunne, et ma kohe mitte ei jaksa olla, kui kohe-kohe midagi ei söö. Ma loodan siiralt, et see on mingi hullumeelne periood, mis peagi mööda läheb. Sest kui ei, kaalun ma 4 kuu pärast 90 kilo ju!
Eile peale rasedate joogat kaaslastega mõnusat teed rüübates tuli juttu arvestuslikest ja soovitud sünnitusaegadest. Rääkisin neile, et minu suur soov on, et lapse ei sünniks rohkem kui nädal enne arvestuslikku sünniaega ehk kõige varem 3. jaanuaril. Seda suhteliselt praktilistel põhjustel: pühade tohuvabohus on haiglates ilmselt vähem personali, meil on siin Soomes puudulik tugivõrgustik ning üleüldse on toredam (meie arvates), kui lapse sünnipäev oleks mingil ainult temaga seostuval pühavabal päeval. Kaaslased rääkisid oma varasematest sünnituskogemustest ning usuvad sellesse, et inimese mõttejõul on sünnitusele oluline mõju. Mul soovitati oma mõtetes ja tegemistes keskenduda sellele, et laps sünnibki just siis, kui mina olen selleks valmis.
Comments