Päevad kahe lapse vanemana lihtsalt voolavad sõrmede vahelt läbi. Nii ongi raske uskuda, et täna on meie tirts juba 5-kuune. On kasvanud 63 cm pikkuseks ja kaalub ligi 6,4 kilo. Magab väga hästi (eriti kui taustal on mälestus suhteliselt viletsalt maganud Axelist) ja ärkab alati suur naeratus suul. Meie rõõmus ja rahulolev päikesetüdruk. Praegune vanus on nii mõnus, sest elu ja oma olemisega rahuloluks piisab Irisele täiesti sellest, et piim ja süli vajadusel kiiresti kättesaadav oleks. Ei mingeid muid pretentsioone :) Mänguasjad teda veel suurt ei huvita, inimesi aga jälgib huviga, ja eks tal ole neid ahve siin kodus piisaval hulgal, kes teda lõbustavad. Selleks, et end seljalt kõhuli või ringiratast keerata, on jõudu juba piisavalt ja kael kannab hästi. Aga samas on näha, et maailm on tema jaoks ka selili siputades veel piisavalt tore ja avar, nii et kiiret pole kuhugi.
Päevade rütm on muutunud. Paistab, et Iris liigub nüüd kolme päevaune rütmi poole. Kui tal seda vaid regulaarselt harrastada lastaks. Alati ei lasta. Loetud päevad veel ja Axelgi jääb lasteaiast suvepuhkusele. Ma eelistan mitte ette mõelda, kuidas me kolmeksesi üheskoos kõigi jaoks toimiva päevarutiinini jõuame. Eks kuidagi peab hakkama saama. Kui senini on mul Irise päevaunede ajal veel natukenegi "oma aega" olnud, kasvõi selleks, et pesu kuivama panna, mõni arve maksta või blogipostitus kirjutada, siis nüüd võib küll kõik sellised tegevused heaga unustada. Ikka veel on paljut, mida õppida ja milles vanemana kasvada, kasvõi siis see kannatusekarika täitumine. Noh, see võiks ikka põhjatu olla.
Comments