Me lendame
Kohvrid homseks lennuks on peaaegu pakitud. Kaasa said meie kõige õhemad riided. Noh, mõneks jahedamaks õhtuks vast paar pusa ja jakki ka. Madridi lubab päikest ja ligi 30 soojakraadi, Sevillas mõned kraadid rohkemgi. Ütleme nii, et ma olen sellega 100% arvestanud. Irooniliselt võiks ju küsidagi: kas tõesti peab 11,5 kuud elama ootuses, et lõpuks saaks 2 nädalt kanda lühikesi pükse, toppe ja kleite? Aga see on muidagi nii kulunud küsimus. Pealegi: on kuidagi tobe aina selle ilma üle kurta, kui ei meeldi, siis on targem laiuskraadi vahetada.
Homme on ees Irise esimene ja Axeli neljas lennureis. Axel seletab iga päev: "Papi (hisp. k issi), emme, Axel, Iris lennukiga abuela (abuela hisp. k vanaema) [juurde].
Mis veel on vahepeal toimunud?
Axel on kaks nädalat lasteaiast kodus olnud. Oleme elus. Kuigi igal hommikul ajavahemikus kuskil 8.30-10 on selline aeg, kus ma tahaks ema ametist tagasi astuda. No ei saa mina nende isepäisuse- ja jonnihoogudega talutavalt hakkama. Kohe mitte ei saa. Kui peale tunni-pooleteisest tralli end lõpuks õue oleme suutnud pukseerida, läheb asi jälle rööpasse tagasi.
Muumioru lugude erinevaid osasid on viimastel nädalatel nõrkemiseni vaadatud. Laps nõuab. Vanemad ei jõua vastu vaielda. (Naabrinaine ütles, et tema kolmepoolene näeb Muumidest õudusunenägusid, nii et ettevaatust! :)
Tegime 5-päevase jaanipäevareisi Eestisse. Axelile oli laevareis elamus omaette (eelmisi kordi ta ju ei mäleta). Eriti äge oli tagasisõidu Vikingline'i Mariella, kus 8. korrusel on laste jaoks päris oma ala kohe mitme mängutoaga (võib ju olla, et nii on teistel laevadel ka, aga ma pole lihtsalt õigeid kohti avastanud). Igal juhul Axelile väga meeldis.
Külastasime Narva vanaema. Iriski pääses vanavanaema sülle ja ühele pildile.
Eesti reisist mäletab Axel kõige teravamalt tuuleenergiageneraatoreid.Neid oli Varangult Narva sõites teel ikka omajagu. Axel nõudis hiljem Helsingissegi jõudes: "Veel tuulikut!" Ahjaa, ja siis olid Helsingis veel trammid, mis meelde jäid.
Aga nüüd magama ja homme me lendame!
PS. Ma lugesin täna Epp Petrone blogist nende (järjekordse) Eestisse tagasi kolimise kohta. Oi kui palju mõtteid on sel teemal. Mitme maa ja kodu vahel elamise teemal üleüldse. Kunagi kirjutan.
Homme on ees Irise esimene ja Axeli neljas lennureis. Axel seletab iga päev: "Papi (hisp. k issi), emme, Axel, Iris lennukiga abuela (abuela hisp. k vanaema) [juurde].
Mis veel on vahepeal toimunud?
Axel on kaks nädalat lasteaiast kodus olnud. Oleme elus. Kuigi igal hommikul ajavahemikus kuskil 8.30-10 on selline aeg, kus ma tahaks ema ametist tagasi astuda. No ei saa mina nende isepäisuse- ja jonnihoogudega talutavalt hakkama. Kohe mitte ei saa. Kui peale tunni-pooleteisest tralli end lõpuks õue oleme suutnud pukseerida, läheb asi jälle rööpasse tagasi.
Muumioru lugude erinevaid osasid on viimastel nädalatel nõrkemiseni vaadatud. Laps nõuab. Vanemad ei jõua vastu vaielda. (Naabrinaine ütles, et tema kolmepoolene näeb Muumidest õudusunenägusid, nii et ettevaatust! :)
Tegime 5-päevase jaanipäevareisi Eestisse. Axelile oli laevareis elamus omaette (eelmisi kordi ta ju ei mäleta). Eriti äge oli tagasisõidu Vikingline'i Mariella, kus 8. korrusel on laste jaoks päris oma ala kohe mitme mängutoaga (võib ju olla, et nii on teistel laevadel ka, aga ma pole lihtsalt õigeid kohti avastanud). Igal juhul Axelile väga meeldis.
Külastasime Narva vanaema. Iriski pääses vanavanaema sülle ja ühele pildile.
Eesti reisist mäletab Axel kõige teravamalt tuuleenergiageneraatoreid.Neid oli Varangult Narva sõites teel ikka omajagu. Axel nõudis hiljem Helsingissegi jõudes: "Veel tuulikut!" Ahjaa, ja siis olid Helsingis veel trammid, mis meelde jäid.
Aga nüüd magama ja homme me lendame!
PS. Ma lugesin täna Epp Petrone blogist nende (järjekordse) Eestisse tagasi kolimise kohta. Oi kui palju mõtteid on sel teemal. Mitme maa ja kodu vahel elamise teemal üleüldse. Kunagi kirjutan.
Comments