Tänase päeva päikesekiirt püüdmas

Meid on sellel talvel tabanud haigustelaine. Ma peaaegu ei mäletagi sellest talvest midagi muud, kui et keegi kogu aeg köhib, nina vajab iga 10 minuti järel pühkimist ning õhus on alalõpmata virinat. Ilma naljata, kui nüüd järele mõtlema hakata, siis kuskil detsembri keskpaigas jäi Axel nohusse-köhasse, ja oli mõned päevad lasteaiast kodus. Siis köhis, nohises ja virises Iris omakorda. Sinna otsa olin mina ise tõbine, kuid Hispaania lennu ajaks saime kõik imekombel siiski terveks. Hispaanias oli Javi kord põhjalikult haigeks jääda, seejärel kohe veel Axel. Paar päeva enne tagasisõitu koju jäi Iris omakorda nohusse ja köhasse ning kui nüüd päris aus olla, siis on Irise nohu ja köha kestnud vähemalt või rohkemal määral tänase päevani välja. Paar nädalat käis Iris küll hoius ja oli seal üsna rõõmus ja energiline, kuid nina oli siiski pea kogu aeg tatine. Nädala eest läks Irise olukord halvemuse suunas, oli lausa mitu päeva palavikku ja öine magamine nohu ja köhahoogude tõttu väga häiritu...

Ma üldiselt ei aja laste nimesid segamini, aga eile kõnetasin õhtuse söömaaja tohuvabohus Irist nimega Ixel. Homme siis äkki on Axel hoopis Aris?

Irisest on esimese eluaasta täitudes saanud lustakas väike preili, kes mitmes mõttes polegi enam meie pisi beebi, vaid hoopis üha tugevamaks muutuva iseloomuga inimesehakatis. Juba saame jälgida seda, kuidas ta oma tahtmist mitte saades viskab põrandale siruli ja jonnib. Näiteks kui Javi tuleb töölt koju ja kohemaid uksele vastu läinud Irist sülle ei võta, siis solvub ta hirmsasti. Või kui talt mingi ohtlikuna paistev ese käest ära võtta. Üle kõige armastab Iris lollitamist ja naerda kõkutamist. Praegu on neil Axeliga koos ühiseks lemmikmänguks laste tsirkusetelki ronimine ning siis seal sees olles telgi ühele ja teisele poole ümber kallutamine. See mäng on muidugi ohu piiril, sest iga hetk võib keegi liiga kõvasti näiteks peaga vastu maad liuelda ja haiget saada, kuid takistada ka neid ei taha, pigem hoian hinge kinni ja vaatan nende lõbutsemist pealt. Üheks teiseks lemmiktegevuseks on Irisel ükskõik mis kätte ulatuvat kätepaberit või salvrätikult esmalt raevukalt katki rebida ja sii...

Axel läks eile peale 3-nädalast pausi lasteaeda ning Iris esimest päeva perehoidu. Hispaania reisilt naasmise järgsel kahel päeval oli Axel käitunud kohutavalt. Väänles ja vingus ja kiskles Irisega silmnähtavalt mingist vaimsest või füüsilisest ebamugavusest vaevatuna, olemata millegagi rahul, aga sõnadega enda häda väljendada ei osanud. Me ei osanud Javiga muud arvata, kui et küllap igavusest ning igatsusest tingitud kohanemisraskused - Hispaanis oli kogu aeg melu ümberringi ning Natalia-Pabloga sai pea iga päev müratud pluss natuke tatise nina ning krõbedate külmakraadide tõttu olin sunnitud lastega kaks päeva toas veetma. Lasteaeda ei läinud laps hommikul küll rõõmuga, kuid õhtul oli eelmiste päevade pahur Axel justkui ümber vahetatud - rõõmus ja koostöövalmis. Ilmselgelt oli lasteaia rutiini tagasi pöördumine talle hästi mõjunud. Irisega jõudsime eile hoidu 9.30 hommikul. Läksin sealt õige pea ülikooli omi asju ajama ja Iris jäi sinna rõõmsalt asjatama, lehvitades minekuks energ...

Olid jõulud ja tuli uus aasta, oli Irise sünnipäev ja juba olemegi omadega 6. jaanuaris. Oli reis Hispaaniasse, millest pidi tulema puhkus (holidays!), aga välja kukkus kõik hoopis teisiti. Ohjaa, muidugi oli palju perekondlikke koosviibimisi, oli palju maitsvat toitu, oli päikest ja sinisinine taevas ja enamasti oli õues nii soe, et tahtsid hõlmad valla tõmmata. Lapsed käitusid nii edasi- kui ka tagasilennul peaaegu et eeskujulikult, kuigi olime valmis kõige hullemaks. Marta oli hiljuti kolinud uude, ruumikamasse üürikorterisse teises linnaosas ja meil oli oma pesakonna jaoks rohkem ruumi. Piirkond on ka palju ilusam ja pakub võrratult palju rohkem võimalusi tänavatel niisama ringi jalutamiseks ning avastamiseks. Ometigi varjutas tõelist puhkusetunnet see, et Javi oli haiguse tõttu mitu päeva rivist väljas ning vähes sellest, et luhta läksid kõik plaanid veeta mõned tunnid kuskil söömas või kinos ilma lasteta, minul lasusid kahe vanema kohustused ning kõige tipuks veel haige...