Mõeldes möödunud "puhkusele"...

Olid jõulud ja tuli uus aasta, oli Irise sünnipäev ja juba olemegi omadega 6. jaanuaris.
Oli reis Hispaaniasse, millest pidi tulema puhkus (holidays!), aga välja kukkus kõik hoopis teisiti. Ohjaa, muidugi oli palju perekondlikke koosviibimisi, oli palju maitsvat toitu, oli päikest ja sinisinine taevas ja enamasti oli õues nii soe, et tahtsid hõlmad valla tõmmata. Lapsed käitusid nii edasi- kui ka tagasilennul peaaegu et eeskujulikult, kuigi olime valmis kõige hullemaks. Marta oli hiljuti kolinud uude, ruumikamasse üürikorterisse teises linnaosas ja meil oli oma pesakonna jaoks rohkem ruumi. Piirkond on ka palju ilusam ja pakub võrratult palju rohkem võimalusi tänavatel niisama ringi jalutamiseks ning avastamiseks. Ometigi varjutas tõelist puhkusetunnet see, et Javi oli haiguse tõttu mitu päeva rivist väljas ning vähes sellest, et luhta läksid kõik plaanid veeta mõned tunnid kuskil söömas või kinos ilma lasteta, minul lasusid kahe vanema kohustused ning kõige tipuks veel haige Axeli eest hoolitsemine. Nii et puhkust kui sellist me ei saanud - millal üldse saame? -, ja selles suhtes tunnen end petetuna, aga muidu oli mõnus elu argirutiinist väljaspool. Puhkus aga... ma ei palu enda meelest midagi ilmvõimatut, aga alati kukub välja nii, et see oleks justkui võimatu: üks-kaks päeva omapead päris ilma lasteta. Üksi või Javiga, mul ükskõik, aga võtke mult palun mõneks ajaks need imearmsad lapsed. Aitäh tähelepanu eest ja head uut aasat!