Uuel aastal uue hooga

Axel läks eile peale 3-nädalast pausi lasteaeda ning Iris esimest päeva perehoidu. Hispaania reisilt naasmise järgsel kahel päeval oli Axel käitunud kohutavalt. Väänles ja vingus ja kiskles Irisega silmnähtavalt mingist vaimsest või füüsilisest ebamugavusest vaevatuna, olemata millegagi rahul, aga sõnadega enda häda väljendada ei osanud. Me ei osanud Javiga muud arvata, kui et küllap igavusest ning igatsusest tingitud kohanemisraskused - Hispaanis oli kogu aeg melu ümberringi ning Natalia-Pabloga sai pea iga päev müratud pluss natuke tatise nina ning krõbedate külmakraadide tõttu olin sunnitud lastega kaks päeva toas veetma. Lasteaeda ei läinud laps hommikul küll rõõmuga, kuid õhtul oli eelmiste päevade pahur Axel justkui ümber vahetatud - rõõmus ja koostöövalmis. Ilmselgelt oli lasteaia rutiini tagasi pöördumine talle hästi mõjunud.

Irisega jõudsime eile hoidu 9.30 hommikul. Läksin sealt õige pea ülikooli omi asju ajama ja Iris jäi sinna rõõmsalt asjatama, lehvitades minekuks energiliselt. Suts peale kl 11 sain sõnumi, et laps oli õues vankrisse magama jäänud ning kui kell 13.45 talle järele läksin, istus ta asjaliku näoga laua taga, et sööma hakata. Sõi siis minu süles istudes ilusti kõhu täis ja läksime koju. Esimene hoiupäev selja taga! Mingeid kaugemaleulatuvaid järeldusi siiski veel teha ei saa, sest tegelikult magas ta oma hoiuajast tubli 2,5 tundi, nii et polnud mahtigi minu lähedalolu igatseda. Pärastlõunal pidime veel neuvolasse 1. eluaasta kaalumisele, mõõtmisele ja vaktsineerimisele minema, aga kuna laps köhib ja on nohune, siis see lükkus õnneks edasi. Ongi parem, saab rahus hoiuga harjuda ja ei pea teda kohe sinna otsa vaktsineerimisega traumeerima. Täna jõudsime hoidu kell 9 hommikul ning plaanin talle kell 14.30 järele minna. See ongi eesmärk. Nii saan omale pea 5 töötundi päevas ning Iris ei pea ka liiga pikki hoiupäev taluma, jääb natuke aega ka enne Axeli kojutulekut kahekesi olla.

Et hoiuasjad kulgema hakkaks, oleme otsustanud ka natuke oma päevarutiini muuta ning seda rangemalt jälgida. Üritame kell 19 süüa ja kell 20 lapsi magama sättima hakata. Hommikuti tuleb kell 7, hiljemalt 7.20 tõusta, et hommikuste toimetustega mitte ajahätta jääda. Kõike tuleb senisest vähemalt tund aega varem teha. Eks aeg näitab, kuivõrd meie uuest rutiinist asja saab. Igal juhul on ka Javil praegu rohkem motivatsiooni selle nimel pingutada, et lapsed õhtuti varem magama saada, sest niipea kui vaikus majas, on tal vaba voli suusarajale rutata.