Ma ei tea, kus mina enne Austraaliasse tulekut elanud olin, aga vähemasti mul polnud Austraalia ja nahavähi vahelist võrdusmärki välja kujunenud. Siin aga sai peagi selgeks, kui domineeriv see seos on. Ilmselt ka õigustatult (vt ingl k statistikat ). Kui päris täpne olla, siis esimest korda mõistsime, et mingi imelik värk siin selle päikesega on, Uus-Meremaal. Siis kui päevituskreemi otsisime ja mitte kuskilt midagi alla faktor 30 ei leidnud. Kui apteegist küsisin, et miks madalamat faktorit pole, siis öeldi, et oi – siin ei kasuta keegi mitte kunagi midagi madalamat, sest päike on nii intensiivne. Kehitasime õlgu, ostsime selle faktor 30-ga kreemi ära, aga ikka nagu väga ei uskunud seda juttu või vähemasti ei leidnud, et meil selle tõsise asjaga midagi pistmist peaks olema. Mäletan, et kommenteerisime isekeskis midagi selles suunas, et vaata, siin on nii palju šoti juurtega punapäid, kel hästi palju tedretähne ja ju siis neile on rohkem kaitset vaja. Aga meile kindlasti mitte! Siis tu
ODT party. Lihtiinimese keeli lahtiseletatult on see minu tiimi saunapidu. Kui üleüldiselt on palju asju, mille üle võib mu tööandja puhul nuriseda, siis ühes asjas kindlasti mitte – motiveerivate ürituste tähtsust on nii Lionbridge’s kui ka endises BGSs mõistetud. Sellesse arvestusse kuuluvad nii igakuised firma hommikusöögid, kus me võime tööajast firma kulul süüa ja töökaaslastega aega veeta; tiimipeod (need toimuvad ebaregulaarselt – tavaliselt siis, kui firma on mingi aja tagant jälle kord veendunud, et töötulemused on kliendi silmis head olnud, ja otsustab meid nö premeerida); soodustused teatud kontsertipiletitele, festivalidele; tasuta massaažid vms. Otsustati, et seekordne tiimipidu tuleb rahvustoitudega – kui nii palju eri rahvusest inimesi koos, siis miks mitte üksteise rahvuskultuure läbi toidu tundama õppida. Kes tahtis ja viitsis, see vaaritas, kes ei, see ainult nautis, mida teised teinud. Arvake ära, mis oli minu roll...;) Noh, igatahes kui see söömine ka paistab kesksel kohal, siis tegelt on kogu asja mõte ikka toredada inimesed, ja et midagi fani koos teha. Karaoke ja seltskonnamängud ja saunaskäik jms. Ja alati, kui meid sellest kohast välja lüüakse, mis peoks renditud on, läheb pidu hooga kuskil edasi. Seekord läks ellujääjate grupp Dorisesse, see on see ... mkhmm....kuidas ma nüüd seletakski... no igatahes alternatiiv neile klanitud pop-baaridele/klubidele nagu Cub Tallinn Tartus või nii. Ja kui enamiku töökaaslastega muidu mingeid intensiivseid sõprussuhteid pole, siis neil ühistel väljaminekute oleme alati nagu üks suur kamp häid semusid. Kõik tantsivad ribadeks, ka suurimad bossid moonduvad... teinekord sellisteks... nagu see tüüp (firma tegevjuht) seal pildil :)
Comments