Viu-viu

Kuidagi õnnestus nii, et ma olen oma 2-kuulise karjääri jooksul SDL-s juba kaks korda rändamas käinud ja viis vaba päeva võtnud. Septembri lõpul olime Javiga Berliinis, Javi maratoni jooksmas, mina poolehoidja ja turistina; üks päev läks ka Tartu-nädalalõpu pikenduseks. Nüüd on mul hulk miinustunde, mis tuleb aja jooksul tasa teha, lisaks patsill sees, nii et trenni ei pääse, hispaania keelde polnud täna motivatsiooni minna, vaatame, mis homme rootsi keelest saab. Homme õhtul oleks vaja Tamperre sõita, et neljapäevahommik hambaarstitoolis veeta, aga kui see patsill ära ei taha minna... Ja üldse tahaks lihtsalt Tamperes, kodus olla. Tahaks sauna ja kaissu ja mitte midagi teha.

Järgmiste vabade päevadeni on täpselt nii palju aega, kui tulevad jõulud. Ega midagi hullu pole, tööl on okei, pole üldse sellist tunnet veel tekkinudki, et appi, ei viitsi. Alati on parasjagu huvitav. Lihtsalt - terve ja energiline tahaks olla ja Tamperre tahaks kiiremas korras.