Hongonkolon mökkipäevad

Minu aasta algas eriti rõõmsalt ja rahulolevalt, sest Merje, Liisa, Miia, Tristan, Jaan ja Raavo otsustasid Soome sõita ja meie eluolu siin üle vaadata. Kui ma sügisel selle mõtte välja käisin, et nad minu ja Javiga aasta alguses mökkisse aega veetma tuleksid, siis ausalt öeldes ei uskunud ma mitte üks põrm, et sellest asja saab. Arvasin, et kindlasti tulevad nad lagedale majanduslike ja ajaliste raskustega, kusjuures põhjendatult!, ja teevad selle asja tegelikult ära umbes kümne aasta pärast. Suur oli aga minu üllatus, kui noodid osutusid lubavateks, veel suurem rõõm, kui nad päriselt Tamperes meie uksel olid. Peale viit aastat - ometigi! Nii me siis sõitsimegi kõik rõõmsalt Hongankolo mökkisse ja veetsime seal neli lume- ja suusavaest, kuid külmakraadidest, saunast, lauamängudest, õllest, eesti söögist ja heast tujust tulvil talvepäeva. Lihtsalt olelesime seal oma väikeses seltskonnas mitte midagi eriti organiseeritut tegemata ning ehk õppisime üksteist ühes või teises mõttes paremini tundma. Ma loodan, et me kõik saime sellest koosolemise võimalusest positiivset energiat. Mina kohe kindlasti sain :)