Filmikriitikat jm

Õhtusse jõudnud vaikse laupäeva sisustas omapärane filmivalik: Jim Jarmuschi "Coffee and Cigarettes" ja Lasse Hallströmi "Chocolat". Esimest olin juba ammu vaadata tahtnud, sest olin siit-sealt positiivseid kommentaare kuulnud, ja teine oli spontaanne kaasahaaramine viimasest videolaenutuses käigust. Väheke kujutlusvõimet rakendades võib oletada mingi ühenduslüli olemasolu nende linateoste vahel. Midagi sellist, et kohv, sigaretid ja šokolaad - kõik sõltuvus- ja mõnutunde objektid. Vaatamisel selgus, et need seosed on täitsa olemas, aga mitte ainult. Filmid olid mõlemad väga nauditavad, kuigi eritasandilised. Kohvi ja sigarettide filmis oli Cate Blancheti etteaste nii fantastiline, et neid kaadreid võiks jälle ja jälle vaadata. Šokolaadifilmis jälle oli Johnny Depp täiesti vastupandamatu :) Siis jooksis telekast veel Shreki kolmas osa, aga ma ei suutnud sellega kauem kui 30 hakkama saada. Ja mitte ainuüksi sellepärast, et reklaamid kogu aeg sisse sõidavad. Selle osa süžee on ikka kohutaval nõrk võrreldes esimese osaga. Hollivuudilik stampteostus adrenaliini- ja pisaraidkiskuvate stseenide osas on nii suures konsentratsioonis, et paha hakkab. Shrek pole enam naljakas, eesli naljakus sai juba esimeses osas otsa. Teises osas toodi sisse kass, kes pilti elavdas ja teravustas natuke, aga ma olen üsna kndel, et kolmanda osa lõpuks lörtsitakse kassi isepäisus kah ära (hakatigi juba kassi mehkeldamist naiskaslastega näitama ja ilmselt saab kelmikast gigalost kohe varsti tuhvlialune.) Nüüd ei oskagi seisukohta võtta, kas minna praegu kinos jooksvat neljandat osa vaatama või mitte. Üldiselt vist ei peaks, aga osad kriitikud on jälle öelnud, et neljas osa on teatud mõttes ehk kogu sarja parim. Nii et mine sa tea.
---
Kroonika mõttes veel paar ülestähendust.
Reedel sai viimaks juuksuris käidud. Tulemusega olen väga rahul, sest algaja juuksuri käe all sain 12 dollari eest vähemalt samaväärse soengu, kui varem kuskil profisalongis. Juukseid lõikas mul üks vahva tüdruk, kelle enda juuksed olid pooleldi roosad ja pooleldi helesinised :) Esmareaktsioon oli mul küll selline, et appi, nüüd saan ka ise lõõskavrohelise harja pähe, aga ei, kõik jäi tagasihoidlikkuse piiresse.

Javil kahjuks nii hästi ei läinud, kui minul. Tema juuksur miskipärast kas ei osanud arvestada või ei hoolinud sellest, et kui käharate juustega inimtegelasel lõigata juukseid omajagu ja põhimõtteliselt joonlauaga, siis ei saa tulemus olla midagi muud, kui a'la Väike Prints. Nüüd ongi meil kodus üks naljakas muinasjututegelane :)

Õhtul mõnulesime New Farmis tiibeti restoranis nimega Himalayan Cafe, kuna Greete tuli Eestisse väärikalt ära saata. Toit oli imemaitsev ja veini voolas ojadena. Endiselt on Himalayan Cafe meie lemmikkoht Brisbane'is.