Paradiisielu Soomes

EPL kirjutab ilusasti, miks on elu Soomes suhteliselt lihtsam, rahulikum ja turvalisem, kui Eestis. Ma ei hakanud kommentaare oma tuju rikkumiseks vaatama, sest kujutan hästi ette, mis väravasse lüüakse. OMAPOOLSEKS kommentaariks tahaks siiski öelda, et põhifaktide osas ongi jutt jumala õige :) Kahjuks ei tööta ega ela aga enamus eestlasi Soomes tingimustel, millest artikli peategelane räägib. Sest suurem osa eestlasi ei ole valmis ennast Soomega õiguste ja kohustuste tasandil ühtmoodi siduma, õigusi aetakse taga, kohustustest ei taheta kuuldagi. Elada Soomes täispaketi sotsiaaltagatiste võrgustikus tähendab esiteks seda, et seod ennast Soomega teadlikult ja pikaaegselt, mitte ei pendelda Eesti vahet, et oma Soomes maksimeeritud kasumit Eestis odavamini tarbitavate teenuste läbi veelgi suurendada. Noh, eks paljud ju mingi aeg rabelevad ja elavad sellist kaksikelu, aga kui kaua? Olen üsna kindel, et enamik eestlasi ei ole valmis maksma 850-eurost renti, 500-eurost auto kaskot, 44-eurost linnaliinibussi kuupiletit, 35-euroseid laste trenne, 40-eurost juukselõikust jne. Fakt on see, et teenused on Soomes oluliselt kallimad, kui Eestis, ja sellega tuleb leppida. See, mida sa Soome miinimumpalga või alternatiivina kohanduvate sotsiaalteenuste juures endale lubada saad, on eelkõige stabiilsus toodete ja teenuste tarbimisel ning turvatunne, et sul ja su lastel on alati katus pea kohal ja toit laual, isegi olles üksikema. On tunne, et sinu elu ei koosne peaasjalikult sund- ja tupikseisudest, vaid sul on olemas valikuvõimalused ning mitte tingimata kahe halva vahel. Kuni sa oled rahul ja õnnelik lihtsalt selle üle, siis ongi Soomes kõik väga hästi. Kui aga lähtekohaks on saada selle süsteemi kaudu ratsa rikkaks ja elada üle oma võimaluste, siis pole rõõmu väga kauaks. Eks see ju oligi nimetet artikli sügavam tuum. Loodan, et on rohkem eestlasi, kes artiklit pigem nii- kui teistpidi loevad :)