Lapsekauge postitus...
...vahelduseks. Niisiis, täna puhastasin oma FB "sõprade" nimekirja. Ja ühtlasi mõtlesin, kui jabur on see minu sotsiaalvõrgustik selle filtri läbi. Mina olen igal juhul väga kõrge lävega inimene selles suhtes, et inimesi sõpradeks kutsuda. Ja FB teeb ikka jämeda prohmaka minu silmis, et kutsub kõiki seal leiduvaid inimesi ühtviisi sõpradeks. Aga noh, eks ma siis panen silmad kinni ja mõtlen "sõbra" asemele mingi muu sobivama nimetaja.
See puhastusprotseduur oli aga väga põnev, mõeldes, miks ühed nimed mu võrgustikku alles jäid ja teised välja said visatud. Lõplikku psühhoanalüüsi pole mõtet teha, kuid üldjoontes käitusin kui ratsionaalne inimene.
Alles jäid:
- olulised pereliikmed ja need veidi kaugemad sugulased ja pereliikmed, keda ma võibolla eriti ei tunne, kuid kes mulle ka otseselt närvidele ei käi. Alaealised perekonnaliikmed, kelle postitused east ja huvialadest tulenevalt ei kõneta*;
- sõbrad, kes vahepeal postitavad/kommivad ja kelle tegemistele ma kaasa elan. Siin on oluliseks komponendiks ka see, et oleks veidi huumorit, mis mind kõnetab;
- vanad klassikaaslased, kellega on mingi tõenäosus kunagi kohtuda, ning kelle käekäik mulle mingil määral korda läheb;
- vanadest töökaaslastest ja ülemustest need tüübid, keda tänaval nähes peatuks ja rohkem kui paar sõna juttu räägiks;
- antropoloogidest ametivennad/-õed ja mõttekaaslased;
- teised ametialaselt olulised ja oma tegemistes korda minevad inimesed, kes otseselt närvidele ei käi, ning kes soovitavalt ka põnevat materjali postitavad;
- suvalistel eluhetkedel kohatud rahvusvahelised inimesed, kelle puhul on selline soe sisetunne, et kui ma tema riiki satun, siis mul pole barjääri võtta ühendust, vaid teeksin seda rõõmuga.
- inimesed, kes tekitavad mingitel muudel põhjustel tunde oma potentsiaalsest "kasulikkusest" mingil ajahetkel.
Saigi vist kõik.
Välja said roogitud need, kes ühelegi neist kriteeriumidest eriti ei vastanud. Nii enam-vähem.
Kuid siiski... ei saa salata, et mõned isikud on sõbralistis alles ikkagi ka selle tõttu, et meil on enam-vähem ühevanused lapsed, kelle kasvu ja tegemisi on puhtalt uudishimust põnev jälgida. Võimalik, et tänu nendele ühevanustele lastele** me ka peatuksime tänaval ja vahetaksime üle paari sõna.
*Näedsa, pidin siiski lubadust murdma. Lapsed on alati teemaks.
** Jah, lapsed on nüüd ikkagi ALATI teemaks.
See puhastusprotseduur oli aga väga põnev, mõeldes, miks ühed nimed mu võrgustikku alles jäid ja teised välja said visatud. Lõplikku psühhoanalüüsi pole mõtet teha, kuid üldjoontes käitusin kui ratsionaalne inimene.
Alles jäid:
- olulised pereliikmed ja need veidi kaugemad sugulased ja pereliikmed, keda ma võibolla eriti ei tunne, kuid kes mulle ka otseselt närvidele ei käi. Alaealised perekonnaliikmed, kelle postitused east ja huvialadest tulenevalt ei kõneta*;
- sõbrad, kes vahepeal postitavad/kommivad ja kelle tegemistele ma kaasa elan. Siin on oluliseks komponendiks ka see, et oleks veidi huumorit, mis mind kõnetab;
- vanad klassikaaslased, kellega on mingi tõenäosus kunagi kohtuda, ning kelle käekäik mulle mingil määral korda läheb;
- vanadest töökaaslastest ja ülemustest need tüübid, keda tänaval nähes peatuks ja rohkem kui paar sõna juttu räägiks;
- antropoloogidest ametivennad/-õed ja mõttekaaslased;
- teised ametialaselt olulised ja oma tegemistes korda minevad inimesed, kes otseselt närvidele ei käi, ning kes soovitavalt ka põnevat materjali postitavad;
- suvalistel eluhetkedel kohatud rahvusvahelised inimesed, kelle puhul on selline soe sisetunne, et kui ma tema riiki satun, siis mul pole barjääri võtta ühendust, vaid teeksin seda rõõmuga.
- inimesed, kes tekitavad mingitel muudel põhjustel tunde oma potentsiaalsest "kasulikkusest" mingil ajahetkel.
Saigi vist kõik.
Välja said roogitud need, kes ühelegi neist kriteeriumidest eriti ei vastanud. Nii enam-vähem.
Kuid siiski... ei saa salata, et mõned isikud on sõbralistis alles ikkagi ka selle tõttu, et meil on enam-vähem ühevanused lapsed, kelle kasvu ja tegemisi on puhtalt uudishimust põnev jälgida. Võimalik, et tänu nendele ühevanustele lastele** me ka peatuksime tänaval ja vahetaksime üle paari sõna.
*Näedsa, pidin siiski lubadust murdma. Lapsed on alati teemaks.
** Jah, lapsed on nüüd ikkagi ALATI teemaks.
Comments