Toredad põhjamaade viirused

Oleme siin ligi 10 päeva kõik mingi viirushaigusega maadelnud, mis meid kuidagi maha ei taha jätta. Axel, Javi, mina ja nüüd vist ka Iris. Igaühel sümptomid ja reageerimine olukorrale veidi erinevad, kuid 100% tervist pole tagasi antud kellelegi. Irisel on nohu, köhatab vahetevahel ja on viimase kolme ööpäeva jooksul oksendanud omale sisse söödud piimakoguse kord päevas purskkaevuna välja. Muidu ta küll haiglane välja ei näe ja ma loodan, et need sümptomid hakkavad taanduma ega muutu millekski hullemaks. Tegelikult on nii, et ega mul polegi mingit kogemust, mismoodi mingi (gripi?)viirus beebidel ilmneb. Axel polnud ju rinnapiimal olles kunagi haige. Axelil sai täna aga esmakordselt elus kõrvapõletik diagnoositud. Kuigi ta paistis peale eelmise nädalalõpu haigust taastunud olevat, on ta sageli siiski hirmus viril ja jonnakas. Öösiti on palju ärganud ja mõnikord võtab nutt ikka väga suured tuurid üles. Mõtlesime, et ju on siis jälle mingi selline "raskem" periood tema arengus ja läheb üle. Õnneks teisipäeval nõuandlas rääkisime sellest ning õde soovitas kindluse mõttes ikkagi arsti juures kõrvu vaatamas käia. Vähetõenäoline küll, kuid vahel kipub kõrvapõletik end varjama ning üheks viiteks sellele võib olla see, et lapsel koguneb pikaliasendis surve pähe ja see põhjustab valu või ebamugavust, mille tõttu ta võibki tihti ärgata, meeleheitlikult nutta ning püstiasendis süles hoidmist nõuda. See meid Axeli puhul muretsema panigi, et Javi lihtsalt ei jaksanud mingi hetk enam Axel süles öösiti mööda korterit kõndida, muidu ta aga ei uinunud, vaid ainult röökis meeleheitlikult. Täna siis viimaks selgus, et tõepoolest - kõrvapõletik. Laps saab nüüd oma elu esimese antibiootikumikuuri, mis loodetavasti toob muuhulgas peagi kaasa ka rahulikud ööd. Oh neid toredaid põhjamaade haigusi!