Sünnipäevalaps

Meie Axu sai mõne päeva eest kaheseks. Ta kaalus täna lastenõuandla 2-aastase ülevaatuse ajal 10,2 kg ja pikkust oli 83,4 cm. Nädal tagasi kodus näitas kaal 10,8 kg. Arvatavasti on viimane number tegelikule lähemal, lihtsalt nädalalõpul oli Axel haige ja ju see kaal siis veidi langes. Mitte midagi pole teha - me, emad, oleme kõik selle vitsaga löödud, et arvame, et meie lapsed peaksid hästi sööma ja hästi kosuma. Siis tundub maailma ideaalsem. Arutasime ka selle Eestis levinud valemi üle, et kaheaastase pikkust kahega korrutades saame täiskasvanuea pikkuse. Selle järgi oleks Axel kunagi 167 cm pikkune väike Napoleon. Mõned isiksuseomadused – jonnakus ja võimukus – paistavad praegu küll meie omale Napoleonile viitavat ja väidetavalt oli see väejuht 168 cm pikk.

Sünnipäevanädalavahetus möödus vastupidiselt igasugustele ootustele. Jah, selles mõttes läks küll kõik plaani mööda, et Eesti vanaema, tädi Kersti, onu Margus ja täditütar Mirell tulid külla. Küll aga polnud erilist pidutuju, sest Axel, Javi ja mina ise otsustasime kõik riburada pidi haigeks jääda. Ühesõnaga polnud erilist pidutuju. Torte-kooke sai jällegi üleliia palju, sest polnud isukaid sööjaid ja osad kutsutud külalised tuli nakkuse levimise vältimiseks eemal hoida. Aga noh - mis siin ikka kahetseda - kõige tähtsam, et lähim perekond käis ja oli. Axelil on neid sünnipäevi veel palju ees ja ühel päeval on meil kindlasti ka piisavalt ruumi, et tema lasteaia-, kooli- ja muud sõbrad pidupäeval ära mahutada.

Mida oma 2-aastase kohta kirjutada? Vahel ma vaatan teda ja tunnen, et mu armastus selle väikese poisi vastu on nii suur, et mu keha valgub täis sooja päikesevalgust ja südame alt hakkab lausa kripeldama. Enne Irise sündi leidsin end vahel küsimast, et kas tõesti on võimalik Axeli kõrvale veel kedagi teist samamoodi armastada? Nüüd tean, et on küll võimalik. Armastus ainult kasvab. Axel on hästi energiline, aktiivne ja seltskondlik laps. Üle kõige meeldib talle joosta, hullata ja lollitada. Nutikust ja taipu on talle ka päris kõvasti antud. Nagu juba ütlesin, on tema iseloomus kõvasti ka jonnakust ja võimukust. Ta paistab pigem kamandaja ja liidri tüüpi, kui tagaplaanile jääja või teiste sabas sörkija. Meie väike pätt ja puuslik. Ja no loomulikult on ta ikka edasi ka see hurmur, kes oskab oma naeratuse ja tegudega südameid sulatada, kuid balansseerib oma armastuse ja hoole jagamisega tihtipeale hea ja kurja piiril. Kui tekib soov ja olukord parajasti võimaldab, siis on deemonlik Damian, aga kui olukord järsku nõuab, siis muutub hetkega pisikeseks ingellikuks Axeliks. Ja vastupidi.