Tik-tak-tik-tak

Kell tiksub kesköö poole ja lööme siin Irisega kahekesi aega surnuks. Kuni preili suvatseb arvata, et võiks magama minna. Üsna kummaline, arvestades seda, et ta on meil tavaliselt poole kümne aeg suhteliselt magamisvalmis.

Täna siis nii, et õhtused kullahinnalised 2 (potentsiaalselt) oma tundi kulusid laste magamapanekule ja tulemus oli ikkagi kõigest 50:50. Üks jõudis tund aega rinna otsas rippuda, peaaegu magama jääda, siis aga ootamatult ergastudes voodis hoogsaid "kukerpalle" treenida, veel natuke rinna otsas lõõgastuda, ning siis otsustada, et aitab lesimisest, mängiks hoopis venna autodega. Praegu "sirvib" juba raamatut. Teine, kahepoolene!, otsustas nurruval, kuid vastuvaidlemist mitte sallival häälel MASSAAŽI (!?!?) nõuda. Veel ja veel. Kuni lõpuks unne vajus.

Ma ikka väga loodan, et tänase õhtu võib erandite nimekirja kanda. Samamoodi nagu eilse öö, mil mõlemad lapsed otsustasid mind kordamööda öö läbi äratada. Iris traditsiooniliselt tühja kõhu tõttu, sest kõnni või pea peal, aga ta ei kavatsegi lisatoitu aktsepteerima hakata, et kõht ööseks tummisemat toitu täis süüa. Ja Axel... temal oli lihtsalt tavapäratu öö. Esiteks ei olnud nõus enda lahti riietama (niimoodi fliisis, sokkide ja dressipükstega magama läkski), siis vähkres voodis meeleheitlikult ja nõudis küll minu kaissu, küll tekki peale (seda öö esimeses pooles umbes iga tunni tagant), ning tagatipuks lajatas tassitäie vett minu voodisse. Vaatame, millega sellel ööl veel üllatada suudetakse.

Comments

Popular posts from this blog

Tuleb välja, et massaaž võib ka kurja teha!

Päikesepaiste pahupool (ei ole aprillinali)

Head sõrataudi kõigile!