Planeerimata mitteplaneerimise päev

Hommikul kl 7 avan silmad ja ei saa aru, mis kell on. Kl 9 avan silmad ja sama lugu. Oleksin keskpäeval ärganud, poleks ka tõenäoliselt vahet märganud. Kõik on ühtlaselt hall. Stabiilne +5 kraadi, sajab, firma jõulupidu 4 päeva pärast. Einoh... Oleme jõudnud novembri keskpaika ja iseeneslik novembrimasendus on ka muidugi haripunktis.
Olid plaanid varajasest ülestõusmisest ja ujumaminekust. Delete. Olid plaanid hea tujuga hispaania keele vestluskursusele minekust ja edenemisest. Delete. Polnud plaane kuiva jalaga tööle jõudmisest, sest kes seesuguseid plaane teeks, see ju iseenesest mõistetav automaatplaneeritud asi, eh? Unustage ära, bussist väljaastumise hetkel algas paduvihm. Olid plaanid kolm tundi usinasti tööd teha. Kus sa sellega, midagi ei tööta. Kõik kui loodusõnnetus. Urrrr.... urrr.... urrrrrrrr................
Oli plaanis järjekordset bussi oodates läbimärjaks saada, unisuse ja arusaamatuse segus loengus tukkuda, Tampere riidepoodides tunde ringi kapata ja meeleheitesse sattuda, sest laupäevasele jõulupeole pole midagi selga panna ja millegi kena leidmine tundub siinset maitselagedust arvesse võttes juba ette läbikukkumisele määratud.
Aga... siis sain aru, et tänane päev tuleb plaanide mittetäitumise päevaks kuulutada, EI plaanidele!, ja asi vaska. Planeerimata lumesadu, planeerimatult meeldivalt kulgenud hispaania keele tund, trenni minemise ja hiljem poest poodi tormamise asemel lihtsalt kodus istumine ja raamatusse süvenemine... - märkamatult ja planeerimata on mu tuju vahepeal nii heaks muutunud.
Lähen teen ühe planeerimata võileiva. Amps.

Comments

Popular posts from this blog

Tuleb välja, et massaaž võib ka kurja teha!

Päikesepaiste pahupool (ei ole aprillinali)

Head sõrataudi kõigile!