Seal, kus pudrumäed ja piimajõed

Öeldakse küll, et Soomes on viis aastaaega, viimane neist punakuldne ruska (looduse sügisene värviküllus, kuldne sügis) Lapimaal augusti lõpus-septembri alguses, mis peaks siinsesse ellu parasjagu vaheldusrikkust tooma... kuid kui mitu korda olen ma end sel aastal tabanud aknast välja vaadates mõtlemast, et huvitav, mis aastaajas me siis lõpuks oleme? Näiteks täna, kui meil on suvise leitsaku asemel vaevalt 14 kraadi, mille koha pealt on isegi tunne, et termomeeter liialdab, kõik on vastikult niiske ja sombune. Minu mälu järgi oli see ühtlaselt hall olustik siin ka märtsi- ja detsembrikuus...
Tõstan oma meeleolu sellega, et lehitsen Kanada reisijuhte ja kujutlen ennast ära sinna - kuhugi, kus kõik peaks olema ilusam, värvilisem, parem... Oo, British Columbia! Oo, Rocky Mountains, Calagary mäestikud, rahvuspargid, mägijärved, joad, liustikud, Vancouver, Victoria... Tore on unustada ära see pisike fakt, et eks ma lähen sinna maailma äärele, 16 lennutunni kaugusele, eelkõige ikka selleks, et ennast uute koolikohustustega koormata. Ometigi, võttis aega mis ta võttis, viimaks sai otsustatud, et lähen. Juba 28. augustil.
Loen siit, et Vancouveri, mis on BC suurim ja ühtlasi Victoriale lähim suur linn, keskmine temperatuur on jaanuaris 4 ja juulis 17 kraadi... ehk siis vist lund ei tule nagu kunagi ja rannale pole kas asja... Aga septembris-oktoobris lubatakse ruskat (colorful fall foliage)!!! :)